/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2010/07/12/400821t1h965e.jpg)
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu sõnul on kinnismälestiste teisaldamine mõnikord vajalik näiteks selleks, et kaitsta neid süütamise eest.
Muinsuskaitse: hoone teisaldamine võib olla vajalik, et seda põlema ei pandaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uustalu kinnitusel ei kuulu muinsuskaitse all olevate hoonete teisaldamine kindlasti ameti tavatoimingute hulka, kuid aeg-ajalt tuleroaks saavad mälestised viisid arvamusele, et juhul, kui need objektid oleks toimetatud teise kohta, kus neil oleks olnud selge funktsioon ja neid oleks kasutatud, poleks põlengut juhtunud.
Ta tõi näiteks Narva Jõesuus aadressil Nurme 33 asunud puitvilla loo. Nimelt esitas tühjalt seisva hoone omanik möödunud aastal taotluse hoone lammutamiseks ja püüdis ka kohtus tõestada, et tegemist ei ole kultuuriväärtusliku objektiga.
Muinsuskaitse aga ei pidanud hoone lammutamist võimalikuks ja ka kohus jõudis järeldusele, et hoone mälestiseks olemine on põhjendatud. Seejärel tegi omanik ettepaneku teisaldada hoone analoogsesse keskkonda Narva-Jõesuu muuseumi läheduses, millega oli päri ka Narva-Jõesuu linnavalitsus, kes oleks saanud hoone seal kasutusse võtta.
Paraku ei olnud eelmisel aastal veel muinsuskaitseseaduses mälestise teisaldamist võimaldavat sätet ning seetõttu ei saanud muinsuskaitseamet selle ettepanekuga nõustuda.
Pärast seda ühel öösel aga puhkes tühjalt seisnud puitvillas tulekahju, mille tekkepõhjust pole seni suudetud tuvastada.
«Muidugi ei oleks saanud välistada tulekahju puhkemist puitvillas ka pärast selle teisaldamist uude asukohta, kuid põlengu tõenäosus tühjana ja funktsioonita seisvas hoones võib olla siiski suurem,» märkis Uustalu ja lisas, et kultuuriajaloo seisukohalt on teisaldatud mälestis ilmselt siiski parem lahendus kui hävinud mälestis.
Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto lisas, et kinnismälestise teisaldamine on igal juhul väga erandlik toiming ning see sai seadusesse viidud ainult sel põhjusel, et luua juurde üks võimalus mälestiste säilitamiseks juhul, kui selle senises asukohas on tekkinud oht selle säilimisele.