Berk Vaher süüdistas Kaarel Tarandit taidluses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Kaarel Tarand sirbiga Sirbi toimetuse ees.
Kaarel Tarand sirbiga Sirbi toimetuse ees. Foto: Toomas Huik

Kirjanik Berk Vaher kritiseeris Vikerraadio saates Uudis+ kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarandi mõni nädal tagasi avaldatud kirjanduskriitikat ning soovitas tal taidluse asemel palgatööga tegeleda.

28. juuli Sirbis on Kaarel Tarand võtnud arvustada Kristiina Ehini topeltraamatut «Viimane Monogaamlane».

«Võiks ju arvata, et kui Sirbi peatoimetaja ise kirjutab, siis tulemus võiks olla eriti vaimuhõrk ja kõrgetasemeline, ent tegelikkus ütleb midagi muud,» ütles Vaher.

«Juba pealkirjaks on «Laaste ühe tütarlapse probleemist». Toon mõningaid stiilinäiteid – «Kristiina Ehini ihuliste vajaduste kroonika» ja «titevalust on nüüdseks saanud uus ja terav mehevalu»,» tõi Vaher mõningad värvikad näited.

«Tuleb välja, et Tarand ei oska kirjandust lugeda, ega tunne kriitika algtõde – autor ja teksti peategelane ei ole kunagi üks ja sama isik. Isegi kui nii tundub või isegi kui autor nii väidab,» sõnas Vaher ning nentis, et ega Tarandil isiklike argumentide kõrvale kirjanduslikke lisada ei olegi.

«Pikalt jäävad talle jalgu teoste illustratsioonid ja miskipärast on tal vaja ääri-veeri jutustada sellest, kuidas ta on lugenud mingit uurimust muusika ja psühhoanalüüsi seostest, ilma et see märkimisväärselt Ehini loominguga seostuks,» arvas Vaher.

Vaheri sõnul väidab Tarand ka, et sõnade väänamine ei ole ta sürrealism, samas viitamata, et kus ja millal on Kristiina Ehin end üldse sürrealistiks nimetanud.

«Raske arvata, milleks Tarand Ehinit naeruvääristada tahtis, aga sel kombel on ta suutnud naeruvääristada iseennast ja ka oma lehte. Lõppude lõpuks on kultuurilehe tase see, milline on ta peatoimetaja tase ja antud hetkel on see tase justnimelt selline,» ütles Vaher.

«Mulle tundub, et Doris Kareva Sirbi kirjandustoimetajana pidanuks omama nii palju selgroogu, et see tekst tagasi lükata ja lehe au kaitsta,» arvas Vaher. «Et see Doris Karevat riivas, on näha kas või sellest, et ta tellis Kaarel Tarandi arvustuse kõrvale teise, märksa asjalikuma, Rein Tootmaalt. Samamoodi on järgmises lehes intervjuu Kristiina Ehini tõlkijaga Ilmar Lehtperega, kes samuti pahaselt toda Tarandi arvustust võtab ära märkima,» ütles Vaher.

«Ilmar Lehtpere küll viitab sellele vastuolule kui meeste mõistmatusele naiste suhtes, aga ma arvan, et väiklusel ja ebaprofessionaalsusel ei ole sootunnuseid,» sõnas Vaher.

«Ma ei arva seejuures, et Ehin peaks olema väljaspool kriitikat oma selle või ka varasemate teostega. Ma suudan isegi mõista seda, kui samalaadse teravusega kirjutab Kivisildnik, aga Kivisildnikul on selle taga kirg, mingisugune luulekreedo, kindel arusaam sellest kuidas peaks luuletama. Tarandi arvustuse taga näib olevat lihtsalt tahtmine olla iga töö peale mihkel, kas siis oskusi ja haridust jagub või mitte,» selgitas Vaher.

«Kui ma vaatan Sirbi kodulehekülge, näen ma seal neidsamu kujundusvigu, sedasama nõrka otsingumootorit, siis ma mõtlen sellele, et kas seegi mitte peatoimetaja vastutus pole. Selle õnnetu arvustuse taustal tahaks küll Tarandile öelda, et kulla mees, enne tee palgatöö ära, siis tegele taidlusega,» andis Vaher Tarandile soovituse.

Sirpi annab välja kultuuriministeeriumi haldusalas olev SA Kultuurileht.

Tagasi üles