Raamatuärid tegutsevad muutuste tuules

Esimese uue kontseptsiooniga kaupluse avas Apollo mullu oktoobris Kristiine keskuses. Foto: Priit Simson

Juulis tõsteti  Apollo raamatupoodides justkui märkamatult 7–10 protsendi võrra jaemüügihindu. Raamatud on kallid, kurdavad ostjad; äri ei lähe hästi, kurdavad kirjastused ja raamatupoodnikud. Kuidas mõjutab kitsikus loomult ja kuvandilt nii «mitterahalist ja vaimset» asja nagu üks raamat?

Apollo omanikfirma Rautakirja Eesti OÜ juht Ivar Vendelin seletab hinnatõusu paratamatusega,  kuna  majanduses üldiselt on viimastel aastatel toimunud kõikide kaubagruppide märkimisväärne hinnatõus ning  majanduslikust aspektist vaadatuna on ka nemad sunnitud muutuva keskkonnaga kaasas käima.

«Tuleb tõdeda, et tegu ei ole raamatuäri hiilgeaegadega, kuid mingis mõttes on olukord igati normaalne, sest kui võrrelda näiteks raamatute ja teatripiletite hindasid, siis praegu maksab raamat Apollos keskmiselt 8 eurot, samal ajal kui suuremates teatrites teatripilet ligi 17 eurot,» räägib ta.

Teise Eesti suure raamatukaupmehe, Apollo peamise konkurendi Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein ütleb, et nemad veel hindu tõstnud ei ole, kuid mõistavad Apollo sammu. «Meie kulubaas viimaste aastatega märgatavalt suurenenud. Selleks et säilitada heatasemelist teenindust, operatiivset tarnet, laia sortimenti ja hubast ostukeskkonda Rahva Raamatu poodides, ei pruugi meiegi hinnatõstmisest pääseda,» leiab ta.

Vagensteini sõnul on viimased kaks aastat olnud Eesti raamatuturul keerulised ja raamatumüüjad on kandnud arvestatavaid kahjumeid. «Viimastel aastatel on vähenenud kirjastatavate raamatute hulk, mis samuti on raamatuäri mõjutanud. Sellel aastal on trend muutumas ja kõik kuud võrreldes eelmise aastaga olnud õnneks paremad, kuid käive on siiski veel kaugel paari aasta tagusest tasemest,» räägib Rahva Raamatu turundusjuht.

Ivar Vendelini arvates saab kriisiaegadest  raamatukaubandust üle aidata vaid seniste müügikontseptsioonide oluline muutmine. «Hetkel tegeleme aktiivselt terve Apollo kontseptsiooni muutmisega, kuna viimased aastad on kinnitanud, et praegune raamatuäri poleks jätkusuutlik.

Oleme teinud konkreetseid samme, et traditsioonilisest Apollo raamatupoest saaks meelelahutuskauplus, kust klient leiab lisaks raamatutele laia valiku filme, muusikat, mänge ja kontoritarbeid,» ütleb ta. Esimese uue kontseptsiooniga kaupluse avas Apollo mullu oktoobris Tallinnas Kristiine keskuses.

Vendelin räägib, et põnevusega jälgivad nad ka e-raamatute ja e-lugerite müüki. «Viimase aja trend raamatukaubanduses on mitme žanri koosmõju – näiteks populaarne film ja samateemaline raamat, populaarne telekokk ja tema raamat jne,» lisab ta. E-raamatute kasvavat osakaalu, mille suurim müüja praegu Rahva Raamat Eestis on,  möönab ka Anu Vagenstein.

Raamatupoodide meelelahutuskompleksideks muutumise kohta ütleb Rahva Raamatu turundusjuht: «Rahva Raamat on eestimaine raamatuäri, mille eelkäija alustas raamatute müüki pea sada aastat tagasi. Rahva Raamat on ja jääb laia valikuga klassikaliseks raamatupoeks, mis on esimene valik, kui on soov osta raamatut.»

Nii kirjastuse Eesti Ajalehed juht Arvo Pihl kui Varraku peatoimetaja Krista Kaer  leiavad Apollo väikest hinnatõusu kommenteerides, et ega kirjastused siit midagi ei võida, pigem kaotavad.

Arvo Pihli sõnul peaks kirjastajal kui toote omanikul jaemüügihinna kujundamisel olema üldse suurem roll, kuna hinnatõusu võimalik mõju lööb eelkõige kirjastusi, kes ei võida sellest sentigi. Krista Kaera meelest on kaupluste juurdehindlus üldse põhjendamatult suur.

Anu Vagensteini arvates ei saa kirjastuste ja raamatukaupluste kasumit võrreldes öelda, et kaubanduse juurdehindlus oleks liiga suur, pigem vastupidi. «Tuleb arvestada, et marginaalid sisaldavad lisaks jaepoe pidamisele ka kogu hulgikaubandustsükli kulusid, sest enamik kirjastajad ei suudaks ise kaupluseid üle Eesti jooksvalt ja operatiivselt kaubaga varustada. Seega sisaldavad marginaalid ka ladude ja üle-eestilise transpordi korraldamist,» räägib ta.

Lõpetuseks arvavad nii Ivar Vendelin kui Anu Vagenstein, et vaatamata muutustele ärikorralduses ja raamatuformaadis ei kao traditsiooniline raamat kuhugi.