Võib öelda, et Eesti oli selle sündmuse A ja O, lõpetas Arvo Pärt teisipäeva õhtupoolikul Tallinnas Katariina kirikus oma singli «Vater Unser» esitlusel loo sellest, kuidas ta Vatikanis paavsti juures käis ja talle oma uue muusikapala kinkis.
Pärt: kultuurilis-diplomaatiline missioon Vatikanis täidetud
25. august 2011, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontserdipaigaks muudetud kiriku laval värvika jutustuse lõpetanud, lõi helilooja kannad kokku, tõstis sirged sõrmed oimukohale, tõmbas keha trimmi ja lausus üpris ootamatult: «Härra president, kultuurilis-diplomaatiline missioon täidetud!» – švejkilik kulpilöömine.
Esitlusel viibinud president Toomas Hendrik Ilves plaksutas koos saalitäie muusika- ja meediainimestega. Publik naeris liigutatult. Ülevad hetked ei pea alati surmtõsised olema.
Märtsis sai Arvo Pärt Vatikanist kirja.
Ta oli valitud 60 Euroopa kultuuritegija hulka, kes 4. juulil paavst Benedictus XVI vastuvõtule on oodatud. Etikett nägi ette millegi kinkimist. Pärt otsustas luua laulu «Vater Unser», mida helilooja ise esitab klaveril ning laulab sopran Heldur Harry Põlda, inglihäälega poiss.
Laulu plaadistas Peeter Vähi firma Estonian Record Productions ning juunis saadetigi singel Vatikani ette.
Pala kõlas Katariina kirikus ka Pärdi ja Põlda elavas esituses, laul on lummav, lihtne, nagu Pärdi looming sageli, aga see-eest jumalik, nagu teemagi ette näeb.
Lisaks demonstreeriti «Vater Unseri» esitust koos paavsti õnnistusega eesti muusikutele katkendina Itaalias valminud dokfilmist kirikusse üles seatud suurel videoekraanil, kus neil päevil näidatakse mõningaid mängufilme, millele muusika on loonud Arvo Pärt.
Kõrvalepõikena, filmid on tõesti head, Tom Tykweri «Taevas», Gus Van Santi «Gerry» ja Mike Nicholsi «Taip», neist viimast saab täna kell kuus veel Katariinas vaadata.
Varrukast paavstile
Tagasi «Vater Unseri» juurde. Pärt kirjeldas südasuvist hommikut Vatikanis, kus ühes aulas paavst Benedictus XVI-t kaks tundi oodati: «Palavus läks aina palavamaks, õhku jäi järjest vähemaks, aga midagi ei toimunud. Läksin siis korraldajalt küsima, kas paavstiga on midagi juhtunud. Mulle vastati: kuule, see on Itaalia. Isegi meie ei tea, mis kellaaeg paavstile täpselt öeldi, kas kell kümme, kell üksteist või kell kaksteist.»
Lõpuks saabus paavst, keda Itaalias hüütakse – nagu Arvo Pärt mainimata ei jätnud – tema ilmalikust perekonnanimest Ratzinger lähtuvalt Papa Ratziks. Kaunite kunstide hommikupoolik Vatikanis algas «Vater Unseriga» Pärdi ja Põlda esituses. Videoekraani vahendusel võis aimata, et paavstile lugu meeldis. Pärast selle lõppu kutsus ta ligi meie muusikud, vana ja noore, et neile mõned soojad sõnad öelda.
Üritus jätkus kingiks toodud taieste näitusega, millele paavst ringi peale tegi. Ringis viimane oli Pärdi «Vater Unseri» noodikiri. Nii võiski Pärt presidendile A-st ja O-st raporteerida, ehkki Eestil Vatikaniga diplomaatilised suhted puuduvad, nagu helilooja samuti märkis.
«Mõned teosed sünnivad noote noodi järele seades, sõna otseses mõttes komponeerides,» ütles esitluse lõpus Peeter Vähi. «Teised tulevad nagu jumalik ilmutus kuskilt kõrgemalt, otse. Arvo, kuidas sündis «Vater Unser»?» Arvo Pärt raputas seepeale oma pintsaku käist: «Siitsamast varrukast.»
Pärt, aeg, heli ja ruum
Arvo Pärdi uudiseid on muidugi veel. Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul pühendab Läänemere festival Stockholmis tänavu Eestile, Lätile ja Leedule kolme maa muusikute osalemisel 27. oktoobril avakontserdi «Baltic Year 2011», esimese teosena kantakse ette Arvo Pärdi viieosaline oopus «In principio», mida dirigeerib Tõnu Kaljuste.
9. septembril tulevad Nargenfestivalil Pärdi päevadel Tallinnas Noblessneri valukojas ERSO esituses esimest korda maailmas ühel kontserdil ettekandele kõik Arvo Pärdi neli sümfooniat alates konservatooriumi diplomitööna valminud, õpetaja Heino Ellerile pühendatud dodekafoonilisest esimesest sümfooniast «Polüfooniline» kuni 37 aastat hiljem loodud tintinnabuli-stiilis neljanda sümfooniani «Los Angeles», pühendatud Mihhail Hodorkovskile, ning vahele mahuvad kollaažtehnikas teine sümfoonia ning Neeme Järvile pühendatud kolmas sümfoonia.
Lisaks annab tänavuste Pärdi päevade raames Baltic Philharmonic Youth Kristjan Järvi juhatusel 4. septembril Estonias kontserdi «Baltic Voyage & Pärt» ning 11. septembril, Arvo Pärdi sünnipäeval, kõlavad Tallinnas Jaani kirikus Läti Raadiokoori ning Sinfonietta Rīga esituses ja Tõnu Kaljuste juhatusel viimasel kahel kümnendil Pärdi loodud vaimulikud teosed, mis on pühendatud mõnele pühakojale või pühale mehele, kulminatsiooniks õhtu nimiteos, kahe kultuuripealinna, Tallinna 2011 ja Istanbuli 2010 tellimusel loodud «Aadama itk», mis jutustab kaht suurt religiooni, kristlust ja islamit sümboolselt ühendavast lülist – mõlema religiooni ühisest esiisast Aadamast.
Loomulikult jätkub Arvo Pärti ka piiri ja ookeani taha. 15. septembril avatakse New Yorgis Guggenheimi muuseumis näitus «To A Great City», mis on sündinud Norra arhitektuuribüroo Snohetta ja Pärdi koostöös ning mis kunstiliselt illustreerib heli ja ruumi ühendust Manhattanil.