/nginx/o/2011/09/02/731832t1hc701.jpg)
Vaid vähem kui poolte Eesti muuseumivarade säilitustingimused head või rahuldavad, paljusid museaale hoitakse aga keldrites, katusealustes või kuurides, tõdes riigikontroll oma järelauditis.
Riigikontroll: üle poole muuseumivaradest hoitakse ebasobivates tingimustes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll leidis muuseumivarade järelauditis, et muuseumid on kuuel viimasel aastal tegutsenud küll ärksamalt ja tulusamalt, enam külastajate ja uurijate huvides, kuid jätkuvalt on häda ruumipuuduse ja ebasobivate säilitustingimustega, samuti ei peeta muuseumivarade üle endiselt nõuetekohast arvestust ning kogudest puudub seetõttu igakülgne ülevaade.
Muuseumide suurimaid probleeme on endiselt ruumipuudus ning seetõttu on osa museaale ebasobivates tingimustes - tööruumides, keldrites, katusealustes või kuurides. Vaid ligi pooltes muuseumides on museaalide säilitustingimused head või rahuldavad.
Kuigi muuseumidesse on viimastel aastatel palju investeeritud, pole hoidlad olnud prioriteediks, sest nende ehitamiseks ega renoveerimiseks ei saa kasutada Euroopa Liidu toetusraha, nentis riigikontroll.
Muuseumid peavadki rahapuudust ja sellega seotult tööjõu puudust ikkagi peamiseks probleemiks.
Ülevaade kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigimuuseumide kogudest on paranenud, kuid osa varast ei ole endiselt nõuetekohaselt arvele võetud või inventeeritud. Muuseumides on aga ka sellist materjali, mida ei ole üldse arvele võetud.
Vähem kui pooled muuseumid on suutnud kogusid nõuetekohaselt inventeerida. Inventuuridega on katmata kokku 8 protsenti kõigist museaalidest. Kogud kasvavad samas kiiresti ning nende arvestusega seotud tööd tuleb üha juurde. Auditeeritud riigimuuseumide kogude suurus oli 2010. aastal 4,1 miljonit museaali. Võrreldes 2005. aastaga on kogud kasvanud kokku 16,5% (keskmiselt 3,3% aastas). Rahvusvaheliselt peetakse tavapäraseks, et kogud ei kasvaks aastas rohkem kui 2%.
«Tool» infosüsteemis
Suurima muutusena võrreldes 2005. aastaga, mil riigikontroll korraldas eelmise muuseumide auditi, on loodud võimalus tutvuda muuseumikogudega internetikeskkonnas ühtses muuseumide infosüsteemis (MuIS).
Infosüsteemi pole aga suurt hulka kogusid jõutud kanda ning infot museaalide kohta on sisestatud napilt. On juhtumeid, kus kirjeldus piirdub minimaalse infoga – näiteks stiilis «tool», «taldrik», «dokument» –, mida ei saa pidada piisavaks.
Olemasoleva tööjõuga ei jõuta vajalikku tööd mõistliku aja jooksul ära teha ja tõenäoliselt kulub kogu nõutava või ka olemasoleva info täielikuks sisestamiseks aastakümneid.
«Ühelt poolt tegutsevadki muuseumid enam külastajate ja uurijate teenindamisega, teisalt on muuseumid tegevuskulude kärpimise tõttu olnud lihtsalt sunnitud omatulu suurendama. Muuseumide omatulu on auditeeritud perioodil koguni kahekordistunud. Karikas-klaasi-taga tüüpi muuseumid lihtsalt ei tule enam toime,» märkis riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
Riigikontroll hindas värskes auditis, millised muudatused on toimunud muuseumikogude haldamises, säilitamistingimustes ning eksponeerimisel pärast 2005. aasta auditit «Muuseumivarade arvestus, säilimine ja kasutamine». Kokku hinnati 28 muuseumi tegevust. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi, neis oli kokku 10 miljonit museaali.