/nginx/o/2011/09/06/737890t1hcac9.jpg)
Kümme aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena esietendub neljapäeval Katlas Tom Waitsi muusikal «The Black Rider», lavastajaks Berliini muusikateatri Neuköllner Oper tegevjuht Christian Römer. Saksa rahvajutul «Der Freischütz» («Nõidkütt») ja Carl Maria von Weberi romantilisel ooperil põhineva muusikali autoriteks on konstruktivistina tuntud ameerika kultuslavastaja Robert Wilson, biitpoeet William S. Burroughs ja laululooja Tom Waits.
Pärast menukat esiettekannet 1990. aastal Hamburgis mängiti «The Black Riderit» üle terve maailma, kuni autorid lavastusõigused tagasi võtsid. Eesti esmaettekandeks kultuuripealinna üritusena andis Tom Waitsi Ameerika kirjastus VAT Teatrile eriloa.
Kusjuures selle loa saamiseks kulus teatril kümme aastat. Sest juba aastal 2001, kui Christian Römeril valmis lavastus «Jumal on DJ», soovis ta järgmisena ette võtta just «The Black Riderit». Kuid tollal ei antud VATile selleks õigusi.
«The Black Rideri» fännina ei jätnud jonni VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka, kel endal õnnestus muusikali näha 1990ndatel Wilsoni enda lavastatuna, ning tulemuseks on homne esietendus.
Toikka garanteerib elamuse
«Tegu pole mingi n-ö tavamuusikaliga, vaid «The Black Rider» on üks isepäisem ja meisterlikum muusikaline lavateos, mis iganes loodud,» on Toikka kindel, lisades, et muusikal või mitte, žanr ei riku teatrielamust, nagu nimi ei riku meest.
«Küsimus on ju alati selles, mille nimel ja kuidas seda lugu tehakse. «The Black Rider» on meisterlik lavateos, mida VAT Teater meisterlikult interpreteerib. Seda ma garanteerin,» lubab ta.
Esialgsete plaanide kohaselt pidi «The Black Rider» olema üheks Katla avaürituseks. Kui selgus, et Katel ei saa plaanitud mahus valmis, oli VATil valida, kas jätta vaatamata sõlmitud lepingutele ja tehtud kulutustele lavastus ära või tuua see pooleliolevas Katlas siiski välja.
Toikka otsust ei kahetse, sest tema sõnul haakub Katla katelde ruum, kuhu mahub 200 vaatajat, suurepäraselt lavastuse kontseptsiooniga.
Tegu on ühe kauni armastuslooga – noor Wilhelm (Ago Soots) armub jahimehe tütresse Kätchenisse (Sandra Uusberg). Isa lubab noortel abielluda ainult tingimusel, kui arveametnikust saab jääger ja ta suudab teha absoluutselt täpse püssilasu. Vältimaks läbikukkumist, võtab Wilhelm kuulid vastu salapäraselt Kompjalalt (Lauri Saatpalu). Kuid igal asjal on oma hind...
«Aga võib ka nii ütelda, et see muusikaga lavalugu on deemonlik ja jabur allegooria modernsest inimesest – tema võõrandumisest, ebasiirusest ja suhtest kurjaga,» selgitab 25. hooaega alustava VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka.
Üht lavastuse võtmetegelast Kompjalga mängiv Lauri Saatpalu kinnitab, et «The Black Rideri» sisu on võimas ja see iidvana teema sobib tänasesse päeva nagu rusikas silmauku. «Maailm läheb aina hullemaks ja hullemaks. Samas pole lavastus plakatlik näpuga näitamine ega ka tragöödia. Kõik need inimlikud teemad – vihkamine, armastus, salakavalus, kasu, omakasu jne – on esitatud meelelahutuslikult. Ja meelelahutus pole sugugi halb, see pole mingi tilulilu.»
Nagu mänguline teater
Vaid 17 korda mängitavat muinasjutulikku lavastust iseloomustab Saatpalu kui mängulist teatrit. «Lavastajal on väga kindel kontseptsioon, ta teab, mida ta teha tahab, ja see on väga meeldiv.»
Lisaks Saatpalule kuuleb laval laulmas Katariina Unti, Sandra Uusbergi, Raivo E. Tamme, Margo Tederit, Tanel Saart, Meelis Põdersood ja Ago Sootsi. Lavastuse tarvis tuleb kokku ka ansambel Tunnetusüksus, kelle esituses publik Waitsi ja Kathleen Brennani muusikat kuulebki.
Küsimusele, miks VAT Teater lavastuse pealkirja ära ei tõlgi ning miks nad kasutavad ingliskeelset reklaamlauset «The casting of magic bullets», aga mitte kaunis eesti keeles kõlavat «Võlukuulide valu», vastab Toikka: «Tõlkimisega on paraku nii, et eespool nimetatud autoriõiguste teema laieneb ka pealkirjale. Lugu ise tuleb ettekandele igatahes eesti keeles, Tõnu Oja ja Villu Kanguri suurepärases tõlkes.»
«The Black Rider» esietendub neljapäeval Katlas ja seda mängitakse 1. oktoobrini. Riietuda palutakse soojalt.
---------------------------------------------------------------
Eesti ajaloos on mitu lepingut saatanaga
Christian Römer, olete varem VAT Teatris lavastanud tükid «Jumal on DJ», «Kolumats» ja «Meeste varjupaik». «The Black Rider» on teie neljas lavastus Eestis. Mis toob teid ikka ja jälle tagasi?
Arvutasin kokku, et viimase kümne aasta jooksul olen Eestis veetnud kokku kaks aastat. Nii et midagi, mis mind nii palju intrigeerib, et pean ikka uuesti tagasi tulema, on selles riigis tõesti. Arvan, et see on seotud keskaegse sarmi ja modernsuse segunemisega, siin kohtuvad ida ja lääs. Ja loomulikult fantastiline VAT Teater.
Millist tähendust kannab «The Black Rider»?
Tegu on vana saksa rahvajutuga, mis on vägagi tänapäevane. Sest me kõik sõlmime lepinguid kurjuse, saatanaga. Seega pole see mulle üks vana lugu minevikust, vaid igati aktuaalne teema. Kui vaadata näiteks Eesti ajalugu, leiame sealt mitu saatanaga sõlmitud lepingut. Lavastus räägibki tagajärgedest – mis juhtub siis, kui sõlmida kokkulepe kurjusega. Sa pead tagajärgede eest vastutama.
Teine oluline teema on jahipidamine ja jäägrite teema. Usun, et eestlastel on end väga kerge seostada jahi- ja metsameestega.
Milliseid võimalusi katelde saal, kus lavastust mängitakse, pakub?
Katel pakub loomulikku kombinatsiooni loodusest ja tsivilisatsioonist. Kui ma esimest korda seda hoonet nägin, kasvasid siin sees ja katusel väikesed puud. See näitab, kuidas loodus võtab taas tagasi koha, kus inimene suurte masinate abil söest elektrit tootis. Loodus võtab ikka oma tagasi. See on kujund elu brutaalsusest.
Mulle meeldib, et siin ei ole midagi teha jõutud. Katelt ei saadud lubatud ajaks valmis ja me pidime selle tõesti vana, hooletusse jäetud, vabandage väljendit, fucked up tööstusruumi vallutama nagu pioneerid, kes esimesena selles ruumis teatrit teevad.
Kas te olete Tom Waitsiga ka isiklikult kohtunud?
Kahjuks ei ole. Olen vaid tema kontserdil käinud. Võib-olla kohtun temaga neljapäeval? (Naerab.) (PM)
/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)