Saatan Lauri Saatpalu publikut tillist ei tõmba

Tissidega mees ja saatan lustimas – Raivo E. Tamm ja Lauri Saatpalu meeldejäävaid rolle näeb VAT Teatri uues muusikalis «The Black Rider» vaid veel kaksteist korda. Foto: Siim Vahur

See, et Katlas on võimalik kuulata ja näha kultusmuusikali «The Black Rider», on ime. VAT Teater ja lavastaja Christian Römer pidasid taskuooperi õigusi omava agentuuriga läbirääkimisi kümme aastat. Imede imena aga kõlab muusikal eesti keeles. Õigusi omav agentuur lihtsalt ei lugenud enne allkirjastamist lepingut sõna-sõnalt läbi! Ning Tõnu Oja ja Villu Kanguri tõlge on hea. Juba neil põhjustel tasub Katlasse minna. Aga mitte ainult.

«The Black Rideri» lugu ise on ju lihtne. Noormees armub neiusse, neiu noormehesse, kuid armunute liitu ei kiida heaks piiga jahimehest isa. Ummikus noormees sõlmib lepingu saatanaga, saades taskusse võlukuulid, mis muudavad kobakäpast arveametniku täpseks kütiks. Kuid igal lepingul on oma hind – saatanalt saadud kuul, mis pidanuks tapma tuvi, surmab pulmapeo eel hoopis pruudi.
Ruum võlub

Saksa rahvajutul «Der Freis­chütz» («Nõidkütt») ja Carl Maria von Weberi romantilisel ooperil põhinev muinasjutuline lugu sobib suurepäraselt kunagisse elektri- ja soojajaama. Kunstnik Kathrin Hegedüschi juhtimisel on endine katelde ruum muutunud pimedaks, kuid tänapäevaseks metsaks – langetatud puude virna kõrval vedelevad külmikud. Ja need külmikud on kui uksed nii alateadvusse kui ka kurjuse ilma. Ruumi ja helid seovad tervikuks platvormsaapad ja nahkkostüümid, mis kannavad teatud annust 90ndate esteetikat. Nii meenuvadki saalis kunagised VIBE-peod … aga see pole põhiline.

Oluline on siiski näitlejate mäng. Lauri Saatpalu, Raivo E. Tamme ja Tanel Saare nauditavad rollid panevad muidu üsna ühtlaselt voolava lavastuse elama ning unustama aastaid kütmata ruumis vägisi naha vahele pugeva niiskuse. Seega teatri soovitust end soojalt riidesse panna tuleks võtta tõsiselt.

Eelnimetatud näitlejatest suurimaks üllatajaks on Lauri Saatpalu. Tema külm, kalk ja ülbe olek elustab Kompjalas saatana. Jälgi, kuid ilusa stseenina jääb meelde lavastuse lõpp – Kompjalg kannab kätel tema enda kingitud kuulist surnud Käthchenit (Sandra Uusberg). Saatpalu liigutustes ja pilgus on ühtaegu nii armastaja õrnust kui vägistaja toorest iha. Ning surnuna lamav Käthchen mõjub kui süütu hirveke. Ilus.

Toorest seksikust ja ülbust kiirgab ka Tanel Saare mängitavast noorest jäägrist. Tunda on, et ta naudib laval olemist ja tunneb end Katlas kõige vabamalt.

Kiiret ümberkehastumist nõuab «The Black Rider» aga Raivo E. Tammelt. Kõigepealt naerutab ta publikut sarmika, homoliku ja flirtiva õhtujuhi Chantalina ning teiseks loob ta lihtsa, oma elutõdede ja tütre eest seisva jahimehest isa tugeva rolli.

Margo Tederi vana ja värisev metsnik Kuno on lahe. Nagu ka beib-naised Katariina Undi ja Sandra Uusbergi kehastuses. Kuna Ago Sootsi mängitav armunud arveametnik on äpu äbarik, siis paratamatult jääb ta mällu ebasümpaatse nõrgukesena.

Ehk oleks päästnud rolli koomilisemas võtmes lahendamine ja tugevamalt üle võlli keeramine? Samas teatav annus koomilisust on Wilhemis olemas, tema esimesed katsetused püssiga on naljakad, kuid siin mängivad Sootsi üle Meelis Põdersoo, Margo Tederi ja Tanel Saare kehastatavad metsloomad. Metsloomade aegluubis surm on lihtsalt super! See Hollywoodi filmide paroodia on vaimukaim lavastuslik leid ses muusikalis.

Waits on kohal

Muusikali osistest väärib kõrgeimat hinnangut selle lavastuse tarvis üle aastate taas kokku tulnud ansambel Tunnetusüksus, mis pani Tom Waitsi ja ­Kathleen Brennani muusika katlaruumi industriaalses ruumis kõlama eriti tundlikult. Samas ei puudunud selles Waitsile omane rustikaalne jõulisus.

Seega, need, kes lähevad Katlasse Waitsi otsima, ei pea pettuma. Õnneks ei hakka keegi osalejatest waitsilikult häält käristama, selles poleks mehele võrdset. Samas peab tõdema, et Saatpalu saab näitlemisega paremini hakkama kui näitlejad laulmisega.

Aga nagu lavastuse rinnakaim mees Chantal teadis kinnitada, on tehing saatanaga alati petukaup ning sellise tehingu võib sõlmida vaid tühm, tuhm või juhm. «Kuid selliseid sünnib iga jumala minut. Nii et: astuge julgelt ette, tillist tõmmatavad, kui tahate end lüpsta lasta. Mis väljast hiilgab, seest võib olla sitt – nii nagu mastirida pokkeris on pahatihti kaarditrikk.»

Kuigi «The Black Rider» hiilgab väljast, pole Christian Römeri lavastus seest tühi. Seega võib VAT Teatriga kuni 25-eurose tehingu kõhklemata sõlmida, sest ehkki hind on soolane, peitub saatan ses tükis vaid Saatpalu nahas ja publikut tillist ei tõmmata.

Uus muusikal
«The Black Rider»
Tom Waitsi muusika ja laulutekstid, Robert Wilsoni originaalproduktsiooni režii ja lavakujundus, Tom Waitsi ja Greg Coheni originaalorkestreering, William S. Burroghsi raamatu järgi, Wolfgang Wiensi dramaturgia
Lavastaja Christian Römer, kunstnik Kathrin Hegedüsch, videokunstnik René von der Waar, tõlge Tõnu Oja ja Villu Kangur
Osades Katariina Unt, Sandra Uusberg, Lauri Saatpalu, Raivo E. Tamm, Margo Teder, Tanel Saar, Meelis Põdersoo ja Ago Soots. Muusikat teeb ansambel Tunnetusüksus
Esietendus 8. septembril Katlas