Kunstiaarded lähevad oksjonile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mart Sander imetleb oma galeriis suvise «Antiigireporteri» käigus leitud Richard Sagritsa noorpõlveteost.
Mart Sander imetleb oma galeriis suvise «Antiigireporteri» käigus leitud Richard Sagritsa noorpõlveteost. Foto: Mardo Männimägi

Sel suvel reisis mööda Eestimaad Kanal 2 «Antiigi­reporter» Mart Sanderi juhtimisel ja tõi päeva­valgele suures koguses kunstiaardeid, mis lähevad müüki eeloleval pühapäeval internetioksjonil. Töödega saab tutvuda veebilehel kunstioksjon.soov.ee.
 

Ühtki neist esemetest ei ole varem kunstioksjonil välja pandud, paljud neist on olnud 60–70 aastat avalikkuse eest varjul ja jõuavad alles nüüd taas publiku silme ette.

Mart Sanderi arvates peitub saladus selles, et «Antiigireporter» ei ole mitte vanavara kokkuostmise, vaid erapooletu hindamisega tegelev projekt. Tema sõnutsi pelgavad paljud eestlased galeriisid ja kunstiärimehi.

«Inimesed rääkisid: oleme ammu tahtnud teada, mis see või teine maksab, aga ei ole kunagi julgenud galeriisse minna – seal nad ju võtavad asja poolmuidu ära,» ütles Sander.

Saatejuht tunnistab, et pahatihti nii juhtubki – inimene müüb oma kunstieseme ärimehele, aga ei saa kunagi teada, mis sellest edasi saab. Nii tekibki kahtlus, et galerist müüs eseme kümnekordse hinnaga edasi.

18. septembri oksjonil võib aga omanik jälgida, kui kõrget hinda tema müüki pandud kunstitöö eest pakuti. Oksjon korraldatakse koostöös Kanal 2 ja portaaliga Soov.

Haruldane valik
Pühapäeval läheb oksjonile 40 maali, 22 graafikateost või joonist ning 16 muud teost.
«Valik on väga hea,» ütles Sander. «On baltisaksa ja eesti kunstnikke ärkamisajast: Oskar Hoffmann, Eugen Dücker ja muidugi Julie Hagen-Schwarzi «Mandoliinimängija».

Nende järel terve plejaad pallaslasi: Uutmaa, Võerahansu, Sagrits, Kõks, Kits, Johani, Pärsimägi – sisuliselt meie kunstiajaloo kõige tugevamad nimed, kelle nii mõnigi töö on aastaid varjul olnud.»

Graafikast on oksjonil tosinkond lehte, ka neli Wiiralti esinduslikku teost. On skulptuure ja tarbekunsti – eriti tore valik Lorupi klaasivabriku toodangut, kaks unikaalset portselanserviisi, mõned samovarid, muusikariistad ja isegi üks täiesti korras vedrukaless koos saaniga!

Sander hindab oksjoni hinnataset realistlikuks. «Muidugi, kui omanik ütleb, et «ma tahan oma teose eest saada summat, mille te saates ütlesite», siis pean panema väga kõrge alghinna,» tunnistas Sander.

Osa tuludest heategevuseks
Näiteks Wiiralti graafilist lehte «Berberi tüdruk kaameliga» on müüdud ka 7500 euro eest, aga see ei tähenda, et iga selline teos nii palju sisse toob. «Loomulikult soovime äratada huvi võimalikult paljudes kollektsionäärides, et madalatest alghindadest saaksid kõrged ja nii mõnegi eesti pere unistused saaksid sammu oma sihile lähemale,» nentis Sander.

Oksjoni kõrgeima alghinnaga teos on «Mandoliinimängija», pakkumised algavad 19 000 eurost. «Veel  neli-viis aastat tagasi oleks selle alghind olnud vähemalt kaks korda kõrgem,» ütles Sander. «Loodetavasti tekitab see ka praegu kollektsionääride hulgas elevust.»

Oksjon toetab heategevust, osa tulust läheb puuetega laste kunstiteraapia heaks. 17. septembri õhtul näitab Kanal 2 erisaadet «Antiigireporteri» seiklustest, sellest, kuidas teoseid hindamisele toodi ning kuidas need hiljem korrastati.

Oksjonile saab registreeruda internetis www.antiigireporter.ee. Pakkumisi saab teha juba praegu, pühapäeval kl 18 alustatakse nendest hindadest, mis vahepeal on tabloole jõudnud.

Kõrgeima alghinnaga teos

Oksjonil kõrgeima alghinnaga –19 000 eurot – müüki minev Julie Hagen-Schwarzi «Mandoliinimängija» (1851) ei tulnud päevavalgele «Antiigireporteri» käigus. See sattus oksjonile siis, kui Mart Sanderi poole pöördus USAs elav kodanik, kellele kui kunagise omaniku pärijale maal Tartu kunstimuuseumist tagastati.

Nii väärtusliku teose tagastamine on üsna pretsedenditu ning muinsuskaitseamet alustas kohe menetlust, et kuulutada see rahvuslikuks kunstimälestiseks, takistades seega maali alalist väljaviimist Eestist.

Vältimaks hinnalise kunstiteose sattumist välismaale, veenis Sander omanikku maali oksjonil müüma. «Mandoliinimängijat» (koos teiste oksjonile minevate teostega) saab tasuta näha laupäevani Mart Sanderi kunstigaleriis Sakala 18.

Sõltumata oksjoni tulemustest eksponeeritakse maali 17. septembrist 5. veebruarini 2012 Mikkeli muuseumi portreekunsti näitusel.

Tagasi üles