Esmaspäeval Nigulistes täismajale kontserdi andnud Eesti kõige rahvusvahelisema haardega muusikakollektiiv, Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) tõestas, et juubilar on vormis.
EFK juubelihooaeg on muusikapidu
Kevadel koori direktori konkursi võitnud Esper Linnamägi tõdeb, et juubeliaasta kulminatsiooni ja tordi lahtilõikamist nad ei plaaninud, vaid iga kontsert peaks pakkuma elamuse ja publikuhuvi jätkuma kevadeni.
Et see nii ka läheb, on alust arvata küll: tänavu astub koori ette kolm maailma absoluutsesse tippu kuuluvat dirigenti eesotsas koori asutaja ja kauase (1981–2001) peadirigendi Tõnu Kaljustega, Paul Hillieri (peadirigent 2001–2007) ja praeguse peadirigendi Daniel Reussiga, kellega sügise hakul kolmeks aastaks lepingut pikendati. Lisanduvad koori ammused tuttavad Marc Minkowski ja Gregory Rose. Vähe sellest – ühe Eesti esmaettekanne kõrval tuuakse publiku ette kaks maailma esmaettekannet.
Kaljuste taas koori ees
Pärast aastaid kestnud mõtlemapanevat pausi on koori ees tagasi Tõnu Kaljuste: oktoobris esitatakse NYYD festivalil James MacMillani «Seven Last Words From The Cross» ja märtsis tuleb Tartus, Tallinnas ja Peterburis ettekandele Tanejevi a cappella teos «Kaksteist koori Jakov Polonski tekstidele op 27».
«See on üle hulga aja midagi suuremat a cappella vormis – vaid koor ja Kaljuste,» ütleb Linnamägi ja lisab, et loodetavasti koostöö Kaljustega hoogustub.
Kirssidena tordil torkavad kavas silma ettekanded, näiteks septembris Tallinnas ja Tartus koos ERSO ja maailma nimekate solistidega (Katherine Manley, Joanne Lynn, Stephen Wallace, Andrew Tortise, David Wilson-Johnson) ettekandele tulev Händeli oratoorium «Saul».
Huvitavaks kujuneb ka oktoobri lõpus Nigulistes kõlav helilooja ja dirigendi Gregory Rose’i «Surmatantsu» maailma esiettekanne, mille visuaalselt lavastab Margus Kasterpalu. Kontserdile eelneb üle 500 aasta vanust Bernt Notke maali «Surmatants» (Rose heliteose aines) tutvustav loeng.
Koorimuusika tipus
Tuleb veel suurprojekte ERSOga, nagu 2. detsembri advendikontsert, ja veebruari alul suundutakse koos Hollandisse Groningeni ning 10. veebruaril tuuakse Eestis esiettekandele Arvo Pärdi «In Spe» (2010). Aprillis on teinegi esiettekanne: Toivo Tulevi «Lamentatsioonid» EFK tellimusel.
Muusikakollektiivi taseme määravad nõutus raja taga ja hinnangud salvestustele. EFK võib Linnamäe sõnul mõlema osas rahul olla, sest väliskutseid jagub ning salvestused on pälvinud kõrget rahvusvahelist tunnustust. Direktor lisab, et välisesinemiste puhul ei saa alahinnata finantstuge, mis aitab kooril hooaega huvitavamaks kujundada ja salvestada.
Esimene väliskontsert seisab ees juba 18. septembril Freibergi orelipäevadel Saksamaal, oktoobri alul astub koor kahe kontserdiga üles Eesti kultuuripäevadel Pariisis, jaanuaris esinetakse juba kolmandat korda koos Marc Minkovskiga Salzburgi Mozartwochel, märtsis ootavad ees Oslo kirikumuusikapäevad ja aprillis ollakse Dortmundis.
Kui kontserttegevusega võib koor rahule jääda, on plaadistamine muutunud keerulisemaks – välismaa plaadifirmad ei taha maksta, omaproduktsioon ei jõua aga Eestist välja: turundamine on kallis ja keeruline.
Seni on koor plaate müünud valdavalt kontserttuuridel – Harmonia Mundil, kellega koos on tehtud mitu plaati, on oma müügivõrk. Just kaks Harmonia Mundi plaati – Frank Martioni «Kolgata» (dirigent Daniel Reuss) ja Paul Hillieriga valminud «Baltic Runes» – kandideerisid tänavu parima kooriplaadistuse kategoorias Grammyle.
efk
• Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutas 1981 Tõnul Kaljuste ning oli selle kunstiline juht ja peadirigent 2001. aastani.
• 2001–2007: peadirigent ja kunstiline juht Paul Hillier (Ühendkuningriigid).
• Alates 2008. aastast on peadirigent ja kunstiline juht Daniel Reuss (Holland).
• Rahvusvaheline tunnustus: 1991 võitis EFK Jaapanis Takarazuka kammerkooride konkursil kolm kuldmedalit ja Grand Prix.
• Salvestused: Arvo Pärdi «Da Pacem» (2006) võitis Grammy kooriesituse kategoorias (dirigent Paul Hillier). Arvo Pärdi «Te Deum», «Litany», «Kanon pokajanen», Erkki-Sven Tüüri «Crystallisatio» ja «Baltic Voices 1» ja «2» on kandideerinud Grammyle kooriplaadistuse kategoorias. Veljo Tormise plaat «Unustatud rahvad, Pikse litaania» valiti ajakirjas Diapason 2000. aasta parimaks koorimuusika plaadiks.