/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/07/25/683628t1h6898.jpg)
Alates uuest aastast ei pea kultuuriväljaanded Eesti Kultuurkapitalilt honoraride maksmiseks lisaraha nuruma, kuna neid hakatakse 100protsendiliselt rahastama riigieelarvest.
Kultuuriväljaanded lähevad riigi ülalpidamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarandi sõnul on leht aastaid saanud tegevustoetust riigieelarvest, aga kuna see on olnud ebapiisav, siis on puudujääva osa katmiseks küsitud lisaraha kultuurkapitalilt (Kulka). «Mis oli kahes mõttes halb. Esiteks on see põhimõtteliselt vale, sest kultuurkapital on projektitoetuste allikas, aga ei sa ju rääkida 88 või 70 aastat ilmunud ajalehed oleksid mingid projektid,» selgitas lehe peatoimetaja. Tarandi sõnul on asja teine, nö bürokraatlik külg ehk kultuurkapitali raha kasutades tuleb täita ka vastavaid aruandeid, mis on piisavalt suur lisakoormus.
Tarandi kinnitusel said kõik asjaosalised aru, et senine kord ei ole õige, aga samas mõisteti ka, et kulka raha eraldamisest keelduda ka ei saa. Tarandi sõnul on kultuurkapitali põhimõte, et ei tohi olla sundkulusid, vaid kultuurkapital peab olema oma otsustustes vaba. Et püsikulusid sokutada kultuurkapitali arvele, peeti Tarandi sõnul sihtkapitalide nõukogus kultuuriministeeriumi esindajaid. «Et riiklikust programmist te raha ei saa, aga küll te Kulkast ikka saate,» lisas ta. Tarandi sõnul oli tegu põhimõttelage rahastamisprintsiip, aga kui seda korda hakatakse muutma, siis on see toimetaja hinnangul samm õiges suunas.
«See on olnud aastaid jutuks, aga nüüd on leidnud keegi, kes selle ära otsustab ja muutuse teeb,» sõnas peatoimetaja. Seni on asja lahendamise takistuseks olnud asjaolu, et kultuuriväljaannete raha ei saa Kultuurkapitalist ära võtta. «Kuna eelmine kultuuriminister ei olnud eriti leidlike kulude osas, vaid oli vapper kärpimispioneer,» lisas ta.
Tarandi sõnul pole tegu maailmaajaloolise sündmuse, «vaid mõistlik väike liigutus korra ja õiguse suhtes.» «Summaarselt ei muuda see midagi, mis tähendab, et tegelikult on meil (Sirbil- toim) raha ikka puudu nagu alati,» nentis ta. Kultuurkapitalile jääb nüüd aga selle võrra enam raha, mida projektide vahel ära jagada.
SA Kultuurileht juhataja Toomas Väljataga sõnul on tegu u 430 000 euroga. «See on see summa, mida iga väljaanne on küsinud erinevatest kulka sihtkapitalidest honoraride välja maksmiseks,» selgitas ta.
Alates uuest aastast hakatakse täielikult riigieelarvest rahastama SA Kultuurileht väljaandeid Sirp, Õpetajate leht, Akadeemia, Vikerkaar, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Loomingu Raamatukogu, Looming, Teater.Muusika.Kino.