Eestlaste põllekultuur on ülekohtuselt unarusse vajunud, leiab tekstiilikunstnik ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lektor Christi Kütt, kes koostas mitme aasta tööna väljapaneku «Põllerahvas».
Tekstiilikunstnik juhib tähelepanu unarusse vajunud põllekultuurile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllel on Eesti kultuuris oluline osa - on ju pulmapõllede geomeetrilised mustrid säilinud sajandeid muutumatult, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat». Paraku on see kõik tänapäeval kadunud - seda pole näha käsitöös, rääkimata pulmadest ja teistest pidulikest sündmustest.
Küti sõnul oli põll mõeldud naise kaitseks ja see eesmärk oli ka kõikidel põlle peale tikitud motiividel.
Tema hinnangul ei maksa põllemustrite tegemist mõelda keerulisemaks kui see on - Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili osakonnas huvituvad neist nii noored kui ka keskealised inimesed, kes on avastanud käsitöö.