Sammu kaugemale astus aga Von Krahl, saades hakkama totaalse teatrisimulaakrumiga. Lavastus «Homefucking is killing prostitution» tähendas tegelikult vaid kummardust rahvale. Linna peal räägiti, et piletid on välja müüdud, kuigi tegelikult polnud kellelgi võimalustki ühtki piletit osta. Kõik oli vaid nagu teater.
Säästuaktsiooni teatrilt, mille saalid on tavaetendustel puupüsti täis, võib näha kui ohusignaali tegelikust olukorrast. Paar korda on muidugi ekstreemselt põnev 20-minutilises aktsioonis osaleda, kuid ilmselt pole see ei asi, mida näitlejad pidevalt ise teha tahaks, ega ka mitte see, mille pärast inimesed teatrisse vooriksid.
Von Krahlil olid lavastuse «Homefucking is killing prostitution» tekst ja näitlejad tegelikult olemas. Kuid lavastuse korralik teostus oleks läinud maksma täpselt sama palju, kui riik teatrilt raha vähemaks võtab.
Kas varsti jõuame olukorda, kus Krahli saalid on konstantselt «välja müüdud»?