«Meil on olnud sama trupp 13 aastat. Soov oli kasvatada endale järelkasvu,» põhjendab TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga koostööd teinud Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas. «Täitsa hästi tuli välja. Arvan, et meil õnnestus kenasti kaasa aidata 15 andeka noore kujunemisele lootustandvaiks kunstnikeks.»
Von Krahli teater tahab kaheksat uut näitlejat
Jalaka sõnul on ühiseid plaane peetud ja tööjuttu räägitud kuue näitlejaga, ent kokku loodab Krahl end siduda kaheksa lõpetajaga. «Tegelikult on see väga keeruline ja valus hetk, sest ühtehoidmist ja üksteise tunnetamist olen püüdnud kogu kooliaja jooksul õpetada, ent kõiki vastu võtta me paraku ei saa. Ometi loodan, et ehk ei kao väga kaugele ka need, kes praegu teatri palgalehele ei mahu.»
Küsimusele, millest ja kellest sõltub, mitmele lõpetanule tehakse ettepanek, vastab Jalakas väga lühidalt: «Rahast.»
Jalakas peab noorte Krahliga liitumist omamoodi uueks alguseks. «Ise oleme kõik igatahes väga õhinas. Mul on väga hea meel, et meie noorte tulek langeb kokku uute ootustega teatris ja kunstis-kultuuris laiemalt.»
Uut kursust pole Jalaka sõnul Krahlil praegu plaanis võtta, sest kevadel lõpetanute tee teatris alles algab. «Tahan sellele samamoodi kaasa aidata nagu nn vana trupi puhul. Aga never say never, mine tea, mis tulevik toob.»
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia näitlejate-lavastajate 8. lennu teatriõppejõududeks olid professor Kalju Komissarov ja Peeter Jalakas, Von Krahli teatri näitlejad Taavi Eelmaa ja Juhan Ulfsak ning lavastajad Kristian Smeds ja Saša Pepeljajev. Tudengid veetsid igal semestril kuu aega Tallinnas.
Soome press: Smedsi plahvatav Dostojevski
Soome päevaleht Helsingin Sanomat nimetab «12 Karamazovit» arvustades seda Dostojevskist inspireeritud rokikontserdi ja energiast pakatava performance’i ristandiks, mis vaatamata pungi konteksti paigutuvale kontrakultuurilisele hoiakule on ometi tõsiseltvõetav kummardus Dostojevski eetilistele ja eksistentsialistlikele otsingutele. Tegijad viskuvat selles pea ees elukeerisesse, ühtviisi kirglikult nii voodi- kui surilinade vahele.
Artiklis, mis kannab pealkirja «Smedsi plahvatav Dostojevski», tõdetakse, et pikkusest (4,5 tundi), valjusest ja laval sündivatest koledustest hoolimata on «12 Karamazovit» kerge vaadata ja kuulata – ja kiita tuleb selle eest eelkõige neid multitalendikaid noori, kes laval on.