Leida Rammo: ehitagem linnateater ise üles!
8. oktoober 2011, 15:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatri- ja filminäitleja Leida Rammo (87) oleks nõus loobuma kas või ühe kuu pensionist, et Tallinna Linnateatri uue maja ehitus ometi kord teoks saaks.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar algatas 2008. aasta lõpul internetis allkirjade kogumise kampaania, mille eesmärk oli selgitada, kas 2011. aastaks valmib linnateater või kultuurikatel. Rahvas valis kultuurikatla, ent seegi – rääkimata linnateatri uuest majast – pole seniajani valmis saanud.
«Mina oleksin toetanud linnateatrit,» ütleb Leida Rammo, kes töötanud omaaegse Töölisteatri baasil loodud ja 40ndate teisel poolel tegutsenud Noorsooteatris, Estonias, Endlas, Rakvere teatris ja mujal ning mänginud enam kui 70 filmis. «Küsitlus kestis aga väga lühikest aega ja ma arvan, et kultuurikatel oli seoses Tallinna kui tänavuse kultuuripealinnaga lihtsalt tähtsam.
Ja mul on äärmiselt kahju, et linnateatri uue maja ehitus pole rahapuudusel seni alanud, kuigi minu teada on teatril kõik eeltööd eeskujulikult valmis tehtud. Arvan ka, et rahvusvaheliselt oleks linnateater kultuurikatlast isegi suuremat tähelepanu pälvinud.»
Teenekas näitlejanna hindab linnateatri truppi ja peanäitejuhti Elmo Nüganeni äärmiselt kõrgelt. Teatriliidu liikmena saab ta külastada esietenduse-eelseid läbimänge ja kinnitab, et on lausa linnateatri fänn. «Mõni ütleb, et ah, kas meil ongi praegu psühholoogilist teatrit vaja, aga minu meelest ei saa teater üldse ilma psühholoogiata läbi.
Sest mis eristab inimest ja looma? Mõistus. Ja kui mõtlemist ei ole, siis ei saa ka teatrit olla. Kui näitleja laval ei mõtle, siis pole ju elamust ka,» arutleb Rammo. «Ning kui vahel ei mäletagi paar päeva hiljem, millest tükk rääkis, siis sügav psühholoogiline teater on igavene.»
Seepärast leiabki Leida Rammo, et kui eesti rahvas ehitas 1913. aastal üles Estonia, siis äkki suudaksime ise ehitada üles ka linnateatri. «Ma ei tea, kui kulukas see oleks, aga vanalinnale oleks teater kindlasti suureks ehteks ning igal õhtul oleks saalis kindlasti 400–500 inimest.
Nüganen on väärt, et ta saaks suurlavastusi teha,» usub ta. «Seepärast teen ettepaneku luua kas fond või mittetulundusühing, mille kaudu raha koguda. Ise ma sellega alustada ei oska. Kord juba tegelikult mõtlesin, et lähen linnateatri direktori juurde, aga ma lihtsalt olen liiga vana. Noh, terve see organiseerimise asi – seda peaks ikka nagu teater tegema. Aga mina isiklikult oleksin nõus ürituse heaks kohe oma ühe kuu pensioni andma, see on 300 eurot. Rohkem ma kahjuks anda ei riski, arvestades väga viletsat majanduslikku olukorda.»
Rammo nägemuses võiks teater ka ise rahakogumisele kaasa aidata, korraldades näiteks tuluõhtuid või paisates müügile vastavaid abonemente. «Usun, et linnateatri rahvas oleks sellest ise ka väga huvitatud. Minu ettepanek on, et teeme ära!»
Näitlejanna rõhutab, et ei taha end mingil moel selle ettepaneku tegemisega tähtsaks teha. Lihtsalt tema süda valutab, sest asi näib justkui unustuse hõlma vajuvat.
Ta pöördub ka Tallinna linnavalitsuse poole: «Ärge unustage linnateatrit. Katsuge ikkagi ka omalt poolt aidata!»
Tallinna Linnateatri vastus
Linnateater suhtub osavõtlikku ning toetavasse hoiakusse meie teatrisse suure sümpaatiaga – oleme proua Rammole selle mõtte ning toetusavalduse eest väga tänulikud.
Linnateatri uue maja ehituse hetkeseis on endiselt 2008. aasta ehitusprojekti tasemel. Projektijärgse ehituse maksumuseks oli 400 miljonit krooni ehk ligi 25,6 miljonit eurot ja ehituseks kuluks ligikaudu kaks aastat.
Teatrimaja ehituse seiskas linnavalitsus 2008. aasta teises pooles ja hetkel puudub teatril info ehituse alustamise kohta.
Teatritegemiseks taastame lisaks olemasolevatele saalidele lavaauku, mille kommunikatsioonid said ehituse ootuses lammutatud. Lavaaugu taastusprotsess jätkub seda toetanud kultuuriministeeriumi kaasabil loodetavasti ka järgmisel suvel.
Linnateatri sõpradele ja külastajatele oleme väga tänulikud jätkuva moraalse toetuse eest, mis ei lase unustada, et linnateatri uus maja on oluline enamale osale ühiskonnast kui vaid teatri endistele ja praegustele töötajatele. Kuivõrd ehituseks kuluv summa on siiski väga suur, oleme seisukohal, et maja ehitamise alustamise otsuse peaks tegema Tallinna linnavalitsus.
Loodame jätkuvalt, et linn leiab võimaluse ehitada päris oma teatrimaja, mida linnateater võiks täita loominguga – ka linna rõõmuks ja uhkuseks.
Teatrit saab parimal moel toetada meie etendusi külastades. Kes soovib siiski enamat teha, võib alati ühendust võtta linnateatri juhi Raivo Põldmaaga.
Ruudu Raudsepp
linnateatri avalike suhete juht