Laulja Ingrid Lukas: ujujana esindaks Eestit

Valner Valme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ingrid Lukas
Ingrid Lukas Foto: Anja Fonseka

Plaat

Ingrid Lukas
«Silver Secrets»
Universal
2011



Eesti, kuigi võiks ka öelda Šveitsi laulja Ingrid Lukas annab esmaspäeval rahvusvahelise plaadifirma Universal märgi alt välja oma albumi «Silver Secrets». Ingrid, kellest võinuks saada ka ujuja, on Šveitsis elanud 17 aastat, aga ei ole unustanud eesti keelt ja muusikat.

Tema värske plaat on tehtud koos Norra uue jazz’i ja karge popi legendide Bugge Wesseltofti ja Sidsel Endreseniga. Eestiski esinenud pianisti, elektrooniku, helilooja ja produtsendi Wesseltoftiga sattus Ingrid kokku tüütu juhuse tõttu, mis osutus õnnelikuks.

Ma ütleks Ingridi muusika kohta nii: see tuleb Eesti mullast, lendab läbi Norra virmaliste ja maandub Šveitsi mägiaasadel, laiemalt võttes võiks olla globaalselt mõistetav.

Šveitsis esitleb Ingrid plaati 28. oktoobril Zürichis. Saksamaa esitlus tuleb 31. oktoobril Mannheimis Enjoy Jazz Festivali raames. Austria avapidu on 2. novembril Grazis. Ja Eestis läheb käima tuur: 24.–28. novembrini.

Palun räägi kõigepealt oma taustast. Pean tunnistama, et veel kuu aega tagasi ma ei teadnud sust midagi, nüüd oled järsku Eesti meedias kõikjal, ehkki sa ise Eestis ei ole. Oled eestlane, kes elab Šveitsis, ja sinu muusikas on palju mõjutusi eesti rahvamuusikast. Kuidas ja millal sa Šveitsi sattusid?

Olin kümneaastane, kui emaga koos Šveitsi elama läksin. Seetõttu on mul kaks kodu – Šveitsis ja Eestis. Nelja aasta eest lõpetasin Zürichi muusikaakadeemia muusika ja lauluõpetaja erialal.

Kirjutan oma lugusid neljateistaastasest peale ja teen seda inglise ja eesti keeles. Mängin klaverit, laulan ja töötan oma bändiga. Eesti laulutraditsioonid ja rahvamuusika on mulle suureks inspiratsiooniks. Just rahvamuusikast leian ikka ja jälle huvitavaid elemente, mida enda muusikasse sulatada.

Sul on hea eesti keel, ehkki oled eemal. Kui see oleks sport, kas esindaksid Eestit või Šveitsi?

Kui olin Eestis, tegelesin muide aktiivselt ujumisega. Harjutasin ühes grupis koos Triin Aljandiga. Šveitsi minnes jätkasin sellega mõne aasta. Siis sai selgeks, et mitut jumalat korraga teenida ei saa. Otsustasin muusika kasuks.   

Sportlasena esindaksin Eestit. Muusikuna üritan olla maailmakodanik. Kuigi oleksin aastaid tagasi võinud saada Šveitsi kodakondsuse, on mul Eesti pass ja ma ei näe silmapiiril põhjusi, miks peaksin sellest loobuma.    

Hea küll, sinu plaadi juurde. Selle kohta on juba öeldud, et sellest saab Eestis sama tähtis ja populaarne album nagu tänavune kohalik hitt Ewert & The Two Dragons. Mida sa arvad Eesti turust ja kui laia läbilöögiga Euroopas või maailmas sa rahul oleksid?

Ütleksin, et selles bändis teevad muusikat ägedad kutid. Läbilöögist arvan, et kui head ja omanäolist muusikat südamega teha ja tahta seda ka südamega kuulajani viia, on kõik võimalik. Ükskõik kes ja kus.

Aga nüüd kõige tähtsam, muusika. Sinu kohe ilmuva plaadi puhul ma ei saa paraku mööda võrdlustest Björki, Joni Mitchelli, Kate Bushi ja Feistiga. Mida sa sellisest kõrvutamisest arvad ja kas sa kuulad nimetatud artiste?

Kuulan meeleldi Björki ja Joni Mitchelli. Kuid ka palju teisi bände ja artiste nagu Bug­ge Wesseltoft, Sidsel Endresen, Radiohead, Chet Baker, Billy Holiday, Kings Of Leon, Nik Bärtsch, Sigur Ros ja muud.

Kindlasti on mingid väiksed elemendid ka mõju avaldanud. Mulle on tähtis olla pidevas liikumises, sest ainult nii leian selle oma õige, oma stiili ja käekirja. Olen erinevatel eluetappidel erinevat muusikat kuulanud, hästi tunnen end ka eesti muusikat kuulates. Nagu ütlevad minu kuulajad, on just eesti keel mujal maailmas eriline ja teeb asja eksootiliseks.

Kuidas sa ise enda muusikat kirjeldaksid? Kohal on jazz, folk, popp, kogupilt on kammerlik, kohati ka eleegiline.

Lühidalt öeldes teen põhjamaist pop-folk-jazz’i.

Selles muusikas on palju õrnust ja ruumi. Kui mu kaks aastat tagasi ilmunud esimene plaat «We Need To Repeat» kõnetas kuulajat õhulise inglite tantsuga, siis mu uus plaat, mis ilmub esmaspäeval Universalist, on kirglikum ja sügavam. Olen viimased kolm aastat teinud edusamme nii inimese kui muusikuna. Kuigi mitmed mu lood kõlavad justkui melanhoolselt, on mulle tähtis, et see muusika annaks inimestele positiivset energiat ja paneks nende südamed särama.

Salvestasime seda albumit koos Islandilt pärit Valgeir Sigurdssoniga, keda tuntakse muide koostööst Björki ja Feistiga. Just tema mõjutusel sai uuele plaadile antud selline eriline põhjamaine helikõla, mida sisimas soovisin.

Kuidas sattusid kokku sellise legendiga nagu Norra muusik ja plaadifirma boss Bugge Wesseltoft? Ja kuidas on temaga koos töötada?

Buggega kohtusin kolm aastat tagasi Willisau jazz’ifestivalil Šveitsi mägedes, kus ta tookord kontserdi andis. Töötasin seal vabatahtlikuna ja organiseerisin oma asjad niimoodi, et sain talle autoga lennujaama vastu minna. Minu õnneks ei jõudnud ta kohvrid kohale ja seetõttu istusime viis tundi kohvikus ja rääkisime muusikast. Seal õppisimegi teineteist tundma, nüüd on tutvus arenenud koostööks.

Olen alati Bugge muusikat armastanud ja temaga ükskord koostööd teha oli suur unistus. Bugge muusika on eriliselt lummav. Olulise muusikas ütleb ta ära tavaliselt ühe lausega, teised vajavad selle jaoks kümme. Täpselt selline on ta ka inimesena. Ta tuli spetsiaalselt Züri­chisse, et meie bändiga eelmaterjali kallal töötada, ja andis meile hästi palju hindamatuid näpunäiteid.

Näiteks ei tahtnud meie plaadi nimilugu algul kuidagi meie jaoks töötada, kuni Bugge ütles, et proovige erinevaid temposid. See oligi asja lahendus.

Millist eesti muusikat sa kuulad: oled nimetanud lemmikute seas Dagöt ja Chalice’i.

Dagö ja Chalice’i muusika meeldib mulle väga. Eriti Chalice’i laul «Minu inimesed» on geniaalne. Tsiteerin seda oma loos «Like Nowhere Else». Dagö uue plaadi «Plaan delta» peal tuli meie koostöös välja üks lugu, mille pealkiri on «Klaipeda». Samuti meeldivad mulle Siiri Sisask, Tõnis Mägi, Ewert & The Two Dragons, Hedvig Hanson. Meeldib Ivo Linna tämber ja professionaalsus. Olen suur Arvo Pärdi ja Veljo Tormise muusika austaja. Eestis on vapustavalt palju häid bände.

Käisid Eestis septembris Tallinn Jazz Weekendi ajal ja novembris tuled jälle?

Varsti on plaadiesitlustuur, tuleme koos terve bändiga! Kallid kuuulajad ja lugejad, tulge kindlasti kontserdile!

Lähete albumiga ka Kesk-Euroopa tuurile, eks.

Kõigepealt, jah, Šveits, Saksamaa ja Austria, aga järgmisel aastal plaanime tuuri teisteski Euroopa maades.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles