Riigikontroll: kultuuriinvesteeringud hakkavad riigil üle jõu käima

KUMU.

FOTO: Peeter Langovits

Riigikontroll analüüs näitas, et viimastel aastatel ehitatud või remonditud mõne suurema objekti tegevuskulud nõuavad lähiaastatel juba kolm korda suurema tüki kultuuriministeeriumi eelarvest kui praegu. Riigikontroll kritiseerib 2011. aasta kokkuvõttes, et kultuuriministeerium ei kaalu investeeringuotsuste tegemisel nende mõju hilisemale eelarvele.

Riigikontroll leidis mulluses auditis, et kultuuriministeeriumi investeeringute jaotamise juhendid on pealiskaudsed ega määra selgelt kindlaks, kuidas investeeringuid jaotatakse. Puudulik on nii projektide eelhindamine kui järelkontroll ning seega pole investeeringute jaotamise protsess läbipaistev. Samuti ei järgita ka kokku lepitud menetlusprotsessi.

Eraldatud raha kasutamist kontrollib ministeerium vaid formaalselt, piirdudes enamasti vaid planeeritud ja tegelike kulude võrdlusega. Objekte töö käigus kohapeal kontrollimas ei käida.

Viimaste aastate investeeringute jaotuse analüüs kinnitab, et kultuuriministeeriumi investeeringute prioriteediks on riigiasutused ning Euroopa Liidu toetusraha ärakasutamine.

Riigikontroll heitis ette, et kultuuriministeerium ei hinda investeeringute eel nende otstarbekust ega mõju tegevuskulude kasvule. Teostatavus-tasuvusanalüüs tellitakse vaid projektidele, mis saavad toetust Euroopa Liidu tõukefondidest, Eesti riigi eelarvest rahastatavatele projektidele sarnast analüüsi ei tehta.

Seetõttu ei ole neil ka otsustamisel teada, kui suurt tegevuskulude kasvu see hilisematel aastatel endaga kaasa toob.

Riigikontrolli analüüs näitas, et ainuüksi viimasel viiel aastal ehitatud või renoveeritud kümmekonna suurema objekti kohustused ja täiendavad tegevuskulud, mis tänavu võtavad kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest 3,3 protsenti, nõuavad 2014. aastal juba 12 protsenti. «Kuna valitsus on riigi eelarvestrateegias näinud ette, et riigiasutuste ülalpidamiskulud aastatel 2011–2014 ei suurene, peab kultuuriministeerium katma lisanduvad kulud olemasolevate tegevuste rahastamise arvelt.»

Näiteks kui enne KUMU uue hoone avamist olid Eesti Kunstimuuseumi kulud kogu valitsemisala eelarvest umbes 1,5 protsenti, siis 2011. aastal moodustavad need juba 2,7 protsenti.

Seetõttu jääb vaba raha, mida näiteks erinevatesse programmidesse või muuks kindlaks sihtotstarbeks suunata, praeguste investeerimisplaanide realiseerumisel tulevikus veel vähemaks.

Riigikontrolli hinnangul tuleb investeeringuotsuseid tehes analüüsida, kas raha jätkub edaspidi ka muuks kui vaid hoonete ülalpidamiseks. «Kuigi kultuurisektoris on palgad niigi Eesti keskmisest viiendiku võrra madalamad, ei võimalda hoonete kasvavad ülalpidamiskulud ega suurenev tööjõuvajadus niipea olemasolevaid palku tõsta.»

Aastatel 2005–2010 jagas kultuuriministeerium investeeringuteks spordi- ja kultuuriobjektidesse kokku üle 2 miljardi krooni.
 

Tagasi üles