Võimas! Londoni publik oli Eesti Festivaliorkestrist vaimustuses!
Arvo Pärt: saalis oli hea!

«Vau!!!» hüüatas bussijuht, kui ta on just teada saanud, et sõidutab lennujaamast BBC Promsil mängivat orkestrit. «Kui te esinete BBC Promsil, siis peate olema head,» kõlas bussijuhi hinnang ja tema häälest võis aimata suurt tunnustust.

Esmaspäeva õhtul tõestas Eesti Festivaliorkester Royal Albert Hallis, et ta pole lihtsalt väga hea, vaid vaimustavalt sütitav. Pea viis minutit kõlanud aplaus, braavo-hüüded, huilged, jalgade trampimine ning kaks lisalugu näitasid, et Paavo Järvi juhatatav orkester võitis vägagi teadliku publiku südame.

«See oli suurepärane, ma teadsin, et Paavo Järvi on hea dirigent, aga Eesti Festivaliorkestrit kuulsin esimest korda. Vaimustav, kuidas nad mängisid, eriti Sibeliust ja Griegi, seda Arvo Pärdi lugu ma nii hästi ei tea, aga seegi oli tugev esitus,» kommenteeris kontserti hallipäine Edward, kes enda sõnul püüab käia võimalikult paljudel BBC Promsi kontsertidel. «Kindlasti,» vastas ta küsimusele, kas ta sooviks tulevikus veelgi kuulata Eesti Festivaliorkestri esinemisi.

FOTO: Heili Sibrits

Raske, aga mõjuv kava

Esmaspäeva õhtul toimunud kontsert oli ajalooline, sest Eesti Festivaliorkester on esimene Eesti orkester, mis on valitud esinema 123-aastase ajalooga maailma suurimale ja mainekaimale klassikalise muusika festivalile.

«Eks Paavo teadis, mis ta tegi, aga see kava oli väga raske,» tunnistas saalis kontserti jälginud dirigent Risto Joost. Maailma mainekaimal festivalil kandis Eesti Festivaliorkester ette Arvo Pärdi kolmanda sümfoonia, Edvard Griegi klaverikontserdi, Jean Sibeliuse viienda sümfoonia ning lisalugudena Lepo Sumera valsi filmist «Kevadine kärbes» ja Hugo Alfeni heliteose «Karjasetüdruku tants». Londoni kontserdil soleerinud pianist Khatia Buniatishvili valis lisalooks Claude Debussy «Kuuvalguse».

Meeleolult oli kontsert pigem rõõmsameelne ja kerge, energiast pakatav, muusikud nautisid mängimist ning elasid toimuvale kaasa kogu hingest. Kontserti oli sama nauditav kuulata kui vaadata. Et tegemist on raske kavaga, ei paistnud kusagilt välja, ent kontserdi järel tunnistas ka Paavo Järvi, et kava oli pähkel, kuid orkester näitas end kõige paremast küljest ning kõik õnnestus. Viimase kinnituseks naeratas Paavo Järvi rahulolevalt, silmis aga helkimas kelmikas säde.

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist. Fotol pianist Khatia Buniatishvili ja dirigent Paavo Järvi.

FOTO: Kaupo Kikkas

Kava koostas Järvi enda sõnul BBC Promsiga kaubeldes ­– Griegi valis festival, Järvi valis solisti, Pärt ja Sibelius olid Järvi valik. «Nad tahtsid, et oleks põhjamaine kava, mulle see sobis,» selgitas maestro. Sibelius näiteks istub Järvi hinnangul orkestrile väga hästi ja just see teos aitavat neil end heast ja tugevast küljest näidata.

Pärdile meeldis

Ka Londonis viibinud helilooja Arvo Pärt pidas Eesti Festivaliorkestri kontserti õnnestunuks. Kui samal päeval toimunud proovis oli tal orkestrile paar täpsustavat õpetussõna, siis õhtul tunnistas ta, et tal oli saalis hea tunne. Pärdile tegi loomulikult rõõmu lisaks muusikute esinemisele ka publiku vaimustunud reaktsioon.

Küsimusele, mida Arvo Pärdi hinnangul tähendab BBC Promsil mängimine ühele orkestrile, vastas helilooja talle omaselt tagasihoidlikult, et tema pole õige seda kommenteerima. «Mina olen siin nagu kodus, minul on siin läbi aegade mitmeid teoseid ette kantud, siin on hea olla,» ütles Pärt Postimehele. Arvo Pärdi looming kõlab tänavusel Promsil veel teiselgi kontserdil, 6. septembril esitab The Tallis Scholars segakoorile kirjutatud seitsmeminutilise teose «Nunc dimittis».

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist. Fotol Arvo Pärt ja Paavo Järvi.

FOTO: Kaupo Kikkas

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist, fotol Arvo Pärt.

FOTO: Kaupo Kikkas

Nagu Arvo Pärt, nii ka kõik teised, kellelt muljeid ja hinnanguid palusin, rääkisid Eesti Festivaliorkestri kontserdist vaid kiitvalt, kõige rohkem kasutati sõna «great» ning seda rõhutades, nii et siia lõppu sobiks panna lasua kolm hüüumärki!!!

Õhtuga rahulolev polnud ainult publik, vaid ka muusikud, mitmed tunnistasid, et laval tundsid nad publiku sajaprotsendilist tähelepanu, muusikaga kaasas olemist ning see oli vaimustav kogemus.

Ka seisukohad olid välja müüdud

Londoni prestiižseimas ja ühes kallimas piirkonnas asuv Royal Albert Hall valmis 1871. aastal ja see mahutab 5500 kuulajat. Eesti Festivaliorkester tõi kuninganna Victoria abikaasa nime kandvasse kontserdimajja täisaali, kõik eelmüügi piletid osteti ära juba mais ja väidetavalt on tegemist tänavu ühe kõige kiiremini välja müüdud BBC Promsi kontserdiga.

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist.

FOTO: Kaupo Kikkas

Iga kontserdi eel tuleb aga müüki piiratud arv odavaid seisupileteid. Ka esmaspäeva hommikul leidsid kõik pääsmed kiiresti uue omaniku. Kui Royal Albert Halli mugavatel toolidel jälgis kontserti eelkõige hallipäisem publik, siis lae all asuvas galeriis, kus kontserti näeb vaid seistes, oli pigem noorem seltskond, nii umbes kolmekümnesed ja nooremad. Ent kõrgusest muusikale kaasa elada ei peljanud ka Neeme Järvi eakaaslased. Parteris, kus publik samuti peab kontserte nautima püsti seistes, võis silmata igas eas kuulajaid.

BBC Promsi publik on teadlik, seda on näha ja tunda, kuidas nad helidele kaasa elasid ja keskendunult kuulasid. Kahtlemata on nad nõudlikud ning seega tundlikud, aga neis puudus üleolev reserveeritus, vaid muusikuid mitte segavalt kaasa elav, osatakse hinge kinni hoida ja mitte köhida kõige valjema heli ajal ja mitte toolide-kottidega krabistada. Saalis on tunda pühendumist, vaikust, mis laseb muusikal kõlada.

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Fotol Espen Aareskjold.

FOTO: Kaupo Kikkas

Keskpõrandal seisev publik lõhub ettekujutust klassikalise muusika elitaarsusest, rõhutades nii rokikontserdile omast vabadust ning saalis kõlava muusika tavalisust selle sõna kõige positiivsemas tähenduses ­– Royal Albert Halli ei pea tulema pärlite ja maani kleidiga, siin ollakse riides mugavalt ja maitsekalt, pigem argiselt kui pidulikult; maiustatakse jäätisega, mille ajutisi müügilette kerkis vaheajal koridoridesse pea sama tihedalt kui kavu pakkuvaid tüdrukuid, populaarne snäkk on kartulikrõpsud ning konjakile eelistatakse õlut, kusjuures kõige kõrgema korruse publik sööb eelkõige linnast-kodust kaasa võetud sööke. Seal valitseb vaheajal pigem Kalamaja festivali õhustik. 

Parterist leiab ka prommerseid ehk seltskonna muusikahuvilisi, kes eelistavad seista nina vastu orkestrit ja heliteoste vaheaegadel muusikuid ergutada lõbusate hüüetega. Nii hüüdsid nad Pärdi sümfoonia ja Griegi klaverikontserdi vaheajal ühehäälselt «terviseks!».  

Vaade Eesti Festivaliorkestri kontserdi vaheajal Royal Albert Halli kõige kõrgemalt korruselt.

FOTO: Heili Sibrits

Suurim igas mõttes

13. juulist 8. septembrini toimuvat BBC Promsi festivali korraldab Briti rahvusringhääling BBC ning seal esinevad tippmuusikud kogu maailmast. Kaheksa nädalat kestval festivalil kuuleb iga päev kontserte, korraldatakse aga ka erinevaid üritusi ja töötubasid.

Kontserte kantakse otseülekandena üle raadios üle maailma ning osa ka televisioonis, näiteks Eesti Festivaliorkestri kontserdi salvestus jõuab Suurbritannia televaatajateni sel reedel, raadioülekannet sai kuulata juba esmaspäeval.

Kusjuures esmaspäeva õhtul BBC raadioülekannet kommenteerinud saatejuht imestas, kuidas küll selline orkester, nagu seda on Eesti Festivaliorkester, pole varem Promsil esinenud. Aga ega seda ei saanudki palju varem eriti juhtuda, sest Eesti Festivaliorkester tuli Paavo Järvi kutsel esimest korda kokku 2011. aastal, kandes toona nime Pärnu Festivaliorkester. Ainult seitse aastat tegutsenud orkester on läbi aegade kõige noorem orkester, mis on käinud BBC Promsil.

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist. Fotol pianist Khatia Buniatishvili ja Paavo Järvi.

FOTO: Kaupo Kikkas

Kui Eesti orkestrile on see esimene kord esineda BBC Promsil, siis Paavo Järvile on see juba viies. «Iga kord on selline tunne, nagu see oleks aasta kõige tähtsam esinemine, sest see on vanim, suurim ja kõige tähtsam klassikalise muusika festival üldse maailmas,» tunnistas Paavo Järvi kontserdi eel. «Kui oled sellises nimekirjas, kus iga õhtu esineb mõni tähtis solist, dirigent või orkester, siis see muidugi on suur asi.»

Royal Albert Hallis kontserdi andmine on Järvi sõnul eriline ka saali suuruse tõttu. «Mitte kusagil mujal tegelikult pole sellist 6000 kohaga saali, mis ka välja müüakse. Head saalid mahutavad tavaliselt 2000 inimest või isegi vähem, sest mida suurem saal, seda viletsam akustika. Royal Albert Hallis on neil vedanud, siin on akustika väga hea. Lisaks on BBC kõige suurema mõjuga ringhäälingu kompanii, neil on maailmas hästi palju kontakte ja kõik, mis toimub BBC Promsil, jõuab igale poole üle maailma, Londonist Hiinani. See on erakordselt suur publik.»

Närv, see pidi enne kontserte alati hinnatud dirigendil sees olema. «Kui ei ole, siis annad liiga palju kontserte või teed midagi muud valesti.»

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist.

FOTO: Kaupo Kikkas

Järvi hinnangul jõudis Eesti Festivaliorkester BBC Promsile üle ootuste kiiresti, sest nii mõnedki suured orkestrid ei saa oodatud kutset. Kuidas siis Eestil õnnestus? Järvi sõnul peab mitu komponenti kokku sattuma ja sel korral ka nii läks.

Tundmatu orkestri festivalile kutsumine on alati risk. «Arvan, et nad tunnevad mind, minu tööd ja kui ma neile Eesti Festivaliorkestri välja pakun, siis see peab olema tasemel,» arvab Järvi põhjuseks, miks BBC Promsi korraldajad otsustasid riskida.

Madis Metsamart, Vladislav Lavrik, Indrek Vau, Artem Svidorov ning Espen Aareskjold. Hetk proovist.

FOTO: Kaupo Kikkas

Teise komponendina nimetab Paavo Järvi Eesti Festivaliorkestriga koos esinenud pianisti Khatia Buniatishvilit, kes on täht nii klassikalise muusika maailmas, aga ka hinnatud artist väljaspool seda. Kolmandaks aitas kaasa Eesti juubel, sest seegi andis Londonile hea põhjuse Eesti Festivaliorkestri kustumiseks just sel aastal.

«Otsustajad loevad tähtsate muusikakriitikute arvamusi ja meil on vedanud, sest Pärnus on käinud palju selliseid kriitikuid, kes on nii Pärnusse kui ka festivali ära armunud, nad on kirjutanud meie muusikalisest tasemest, linna sõbralikust õhkkonnast kiitvalt,» toob Järvi välja neljanda põhjuse.

Eesti Festivaliorkestri kodu on Pärnu Muusikafestival, mis lõppes kaks päeva enne Londoni kontserti, ja Eesti suvepealinnas toimuva festivali on viimastel aastatel fookusesse tõstnud näiteks The Guardian, Financial Times, Grammofon Magazin, BBC Magazin, BBC3.

«See on erakordselt suur tähelepanu, oleme sattunud suvefestivalide eliitnimekirjadesse. Seda küll ei oleks oodanud,» rõõmustab Järvi.

Londoni kontserdi edu kinnitab, et huvi Eesti Festivaliorkestri vastu kasvab ja kutseid võib Järvi orkestrile tulla nüüd uksest ja aknast. Järvi ütleb, et ta soovib hoida tasakaalu väliskontsertide ja Eesti kontsertide vahel. Pealegi kõik orkestrandid on tegevad üle maailma väga hinnatud orkestrites, nii et maailmatuurile kohe minna ei saakski. 

Kuid kindel on, et BBC Promsil esinemine pole Eesti Festivaliorkestri ainus suursündmus sel nädalal. Teisipäeva hommikul, pärast nappi ööund ­– kontserdi õnnestumist tähistas orkester meeleoluka peoga­ – starditakse Hamburgi suunas. Kolmapäeval annab Eesti Festivaliorkester suure kontserdi uhkes, alles 2017. aasta jaanuaris avatud Elbphilharmonie kontserdimajas. Ja Elbphilharmonies mängimine on pea sama oluline kui Londonis BBC Promsil ning Royal Albert Hallis.

***********

Eesti Festivaliorkestri kontserdi otseülekannet oli üle maailma võimalik kuulata BBC Radio 3-s. Eestis vahendas kontserti Klassikaraadio. Kontserti saab järelkuulata siia klõpsates. BBC poolt üles võetud telesalvestus on eetris 17. augustil BBC 4 kanalil.

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist.

FOTO: Kaupo Kikkas

Eesti Festivaliorkester

  • Orkester tuli esimest korda Paavo Järvi käe all kokku 2011. aastal Järvi suvefestivalil, kandes toona nime Pärnu Festivaliorkester.
  • Eesti Festivaliorkestri muudavad eriliseks lisaks Paavo Järvile orkestri liikmed ­– kõik interpreedid on Paavo Järvi isiklikult välja valinud, pooled orkestrandid on pärit Eestit ja teise poole moodustavad Euroopa tipporkestrite kontsertmeistrid.
  • Orkestri juht ja dirigent on Paavo Järvi. Orkestri kontsertmeister on Philippe Aiche, kes on ühtlasi ka Orchestra de Paris kontsertmeister. 

  • Eesti Festivaliorkestri erilist kõla ja mängukvaliteeti on ära märkinud ja tunnustanud paljud juhtivad muusikakriitikud maailmas. 

  • Eesti Festivalorkester on andnud kontserte Pärnu muusikafestivalil ning Jūrmalas, Turus, Kopenhaagenis ja Stockholmis, 2018. aastal Berliinis, Brüsselis, Viinis, Kölnis, Luxembourgis, Zürichis, nüüd siis Londonis ja Hamburgis.
  • Uue aasta kevadel, aprillis-mais ootab ees turnee Jaapanis.

Eesti Festivaliorkester BBC Promsil. Hetk proovist.

FOTO: Kaupo Kikkas

BBC Proms

  • BBC Promsi festivali korraldab Briti rahvusringhääling BBC ning tegemist on Euroopa ühe suurima ja vanima klassikalise muusika festivaliga, kus esinevad tippmuusikud kogu maailmast ning mille eesmärk on tuua parimad klassikalised muusikapalad laia avalikkuse ette.
  • Kaheksa nädalat kestev klassikalise muusika festival, mida peetakse üheks mõjukamaks kogu maailmas.
  • Esimene Promsi kontsert toimus 10. augustil 1895 ning festival on jäänud truuks oma algsele eesmärgile esitada võimalikult erinevat muusikat võimalikult kõrgetasemelises ettekandes võimalikult suurele publikule ja võimalikult odava piletihinnaga. Proms on lühend nimetusest promenade concerts, mis vihjab, et tegemist on vabas õhkkonnas toimuva «jalutuskontserdiga». 
  • Kontserdid toimuvad Royal Albert Hallis.

  • Tänavu toimub festival 13. juulist 8. septembrini.

  • Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi dirigeerimisel oli esimene Eesti orkester, kes valiti BBC Promsile. Varem on BBC Promsil esinenud Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Tagasi üles
Back