/nginx/o/2011/10/24/806138t1hf459.jpg)
Eesti kirjandus on küll osa Euroopa kirjandusest, kuid eesti autorid ja raamatud võiksid Euroopas senisest palju tuntumad olla, nentisid kirjanikud ja kirjandushuvilised tänasel eesti raamatu päeva tähistamisel Tallinnas rahvusraamatukogus.
Kirjanikud: eesti autorid võiksid Euroopas tuntumad olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastas ilmub Eestis keskmiselt 4500 uut raamatut, kuid tiraažid on languses ning raamatukogudel on järjest vähem raha, et uusi raamatuid osta, vahendasid ERR Uudised.
Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnul on peateemaks eesti kirjanduse koha leidmine Euroopas – erinevalt näireks soomlastest ja teistest naabritest on Eestil vähe Euroopas tuntud kirjanikke ette näidata ning laiemalt teatakse vaid Kaplinskit ja Krossi.
Kirjanik Tiit Aleksejev rõhutas, et Eesti kirjandus on Euroopa kirjanduse osa ning Eesti idee kandjatena Euroopas nimetas ta Jaan Krossi ja Jaan Kaplinskit, uuema aja kirjanikest aga Indrek Harglat, kes on korraga nii eesti kui euroopa kirjanik.
«Nii palju kui mul on olnud mahti Euroopa kirjandust lugeda nendes keeltes, mida ma valdan, on seal väga eripalgelisi tekste ja eesti autorid on väga kenasti esindatud oma mõttekaaslaste poolt,» sõnas Aleksejev.