Läbimurre! Eesti Festivaliorkestri ees on avatud kõik uksed

Te olete siia alati oodatud. Nii öeldi Hamburgis Paavo Järvile kolmapäeva õhtul pärast Eesti Festivaliorkestri esinemist Elbphilahrmonies. «Nii ei öelda igale orkestrile, ma tean seda,» tunnistab Paavo Järvi, kes dirigendina oli Euroopa moodsamas kontsertmajas orkestrit juhatamas neljandat korda.

Eesti orkestrile oli see esimene kord mängida 2100 inimest mahutavas uhkes saalis, kus kontserdi andime on nii maine, võimsa akustika, aga ka uudsuse pärast pea iga orkestri suur unistus. Lisaks on see kuum koht publiku seas – vaid poolteist aastat avatud maja kontsertpiletid endiselts suur defitsiit.

Kuigi Elbphilahrmonie suures saalis oli näha üksikuid tühje kohti, oli ka kolmapäeval saal ametlikult välja müüdud. Kui Hamburgi kontserdi ajal näis publik reserveeritud, isegi kohati leige, siis lõpuaplaus purustas kõik kartused – inimesed trampisid jalgu, hüüti braavo ning aplaus oli maruline, kestes kokku üle kümne minuti, lisaks siis helitoeste vahel kõlanud aplausid.

«Põhja-Saksamaa,» selgitab Eesti Festivaliorkestri eesvedaja, dirigent Paavo Järvi saali kontserdiaegset reaktsiooni. «Aga me saime nad kätte! Publik oli vapustav.»

Elbphilahrmonies sage külaline Evely Baym tunnistas, et nii tugevat aplausi polnud ta varem kuulnud, samuti polnud ta näinud, et Hamburgi publik tõuseks pärast kontserti püsti. Aga eestlaste esimese järel just seda tehti.

«Ilus,» oli üks enim kasutatud omadussõna kolmapäevasest kontserdist rääkides.

Eesti Festivaliorkester esitas Hamburgis sama kava, mida sai kuulata ka kaks päeva varem toimunud BBC Promsil ning pea nädalapäevad tagasi Pärnu Muusikafestivalil. «Kontserdid läksid absoluutselt tõusvas joones. Pärnus oli väga hea. Londonis oli lihtsalt priima ning siin oli kõige-kõige parem,» tunnistas Paavo Järvi vahetult peale Hamburgi kontserti. Järvi lisas, et ni head esitust ta pole Arvo Pärdi kolmanda sümfoonia puhul kuulnud.

Lisaks Pärdi 1971. aastal kirjutatud sümfooniale, mis on pühendatud Paavo Järvi isale Neeme Järvile, kuulusid kavva veel Edvard Griegi klaverikontsert, Jean Sibeliuse viies sümfoonia ning lisalugudena Lepo Sumera valss filmist «Kevadine kärbes» ja Hugo Alfeni heliteos «Karjasetüdruku tants». Nii Londonis kui Hamburgis soleeris pianist Khatia Buniatishvili.

Paavo Järvi on kindel, et Eesti Festivaliorkester on nende kolme kontserdiga teinud suure sammu. «Tähtis pole ühest triumfist teise minek, vaid enda kehtestamine,» lausub Järvi. «Siiani olime ühe väikse linna festivaliorkester, aga nüüd oleme end kehtestanud kui üks tähtis ja väga hea orkester. Meile öeldi anytime, seda öeldi nii Hamburgis kui Londonis, ja seda ei öelda igale ühele. Ma tean seda, olen käinud erinevate orkestritega nii Londonis kui siin, sageli öeldakse mõtleme, arutame jne. Aga meile öeldi tulge!»

Tulikiri Elbphilahrmonie sissepääsu kõrval. Foto: Heili Sibrits

Paavo Järvit võib Elbphilahrmonies dirigeerimas näha juba uue aasta jaanuaris, siis juhatab ta Londoni Filharmooniaorkestrit, aga ka märtsis ning kahel korral mais. Märtsis sõidab Järvi Hamburgi Die Deutsche Kammerphilharmonie Bremeniga, mille kunstiline juht on ta 2004. aastast. Mais aga juhatab ta kontsertmaja enda orkestrit. Kahe esimese kontserdi piletid on praeguseks välja müüdud.

Kuid eestlasi kuuleb-näeb Elbphilharmonies veelgi: septembris juhatab Jaan Ots Hamburger Cameratat, samal kuul esineb NDR Elbphilharmoniega Kalev Kuljus ning detsembris on väikeses saalis oodata Maarja Nuudi ja Ruumi kontserti.

Eesti Festivaliorkester esines Euroopa erilise akustikaga kontsertmajas, Hamburgis asuvas Elbphilahrmonies. Publik koguneb kontserdi eel saali. Foto: Heili Sibrits

Vaade lakke. Foto: Heili Sibrits

Tähelepanuväärne on, et 789 miljonit eurot maksma läinud kontsertmaja avamisel 2017. aastal kõlas kõige esimesena just eestlase tekitatud heli ­– Kalev Kuljuse oboesoolo, NDR Elbphilharmonie orkester peadirigent Thomas Hengelbrocki juhtamisel esitas Britteni «Paani» «Kuuest Ovidiuse metamorfoosist» ja mille avasoolo au oli usaldatud just Elbphilharmonie orkestris mängivale eestlasele.

Elbphilharmonie asub Hamburgis Elbe jõe kaldal ning hoone projekteeris Šveitsi arhitektuuribüroo Herzog & de Meuron. Selle idapoolne osa on renditud Westin Hamburg hotellile. Kontserdisaali peal asub 45 luksusapartementi. Ehitise kõrgus on 110 meetrit, tegemist on Hamburgi kõrgeima eluhoonega.

Rahva seas Elphiks kutsutud kontserdimaja nurgakivi pandi 2007. aastal vana laohoone vundamendile, ehituse eelarve oli 241 miljonit eurot ning see pidi valmima 2010. aastal. Valmimise tähtaega lükati mitu korda edasi. Ehitusega saadi siiski valmis möödunud aasta oktoobris ning maja maksumuseks kujunes 789 miljonit eurot.  Avamine toimus 11. jaanuaril 2017. aastal.

Elbphilahrmonie pakub jätkuvalt suurt huvi nii Hamburgi elanikele kui ka külalistele. Kahes saalis toimuvate kontsertide piletid müüakse sageli ära esimeste tundidega. Kes kontserdile ei mahu või pole muusika kuulamisest huvitatud, neil on võimalik majaga tutvuda. Tasuta pilet võimaldab imetleda linna panoraamvaadet ja hoone sisekujundust, samuti kõigile avatud kohvikud-restoranid. Ja rahvas ei jäta seda võimalust kasutamata, Elbphilahrmonie on turistest alati pungil.