Normaalsele mehele piisab tosinast Onu Bella retseptist

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Onu Bella
Onu Bella Foto: Sille Annuk

Ammu oli aeg, et kõikvõimalike meigi- ja dieediraamatute kõrval leiaks riiulil koha üks normaalsele mehele mõeldud nõuande- ja teatmeteos. Seni on seda nišši pidanud täitma vaid Mart Juure toimetatud dr Seksi nõuandenurk Postimehe kultuurilisas AK.

Igor «Onu Bella» Maasiku «Nipiraamat» võtab vaatluse alla botaanika, kulinaaria, önoloogia (teadus veinidest ja veinivalmistamisest), zooloogia ja meditsiini. Põgusamalt peatutakse inimsuhetel ja show­business’il. Need viimased teemad on piisava põhjalikkusega kaetud Bella autobiograafilises teoses «Ma võtsin viina».

Bella teos pakub õpetlike mõtiskluste vormis praktilisi näpunäiteid. Ka kõige aiandusvõõram inimene jälgib kindlasti huviga autori mitšurinlikke katsetusi viinapuude ja arbuuside kultiveerimises meie laiuskraadil. Ilupuudele pühendatud peatükid ei paku niivõrd praktilisi teadmisi, kuivõrd juhatavad seiklushimulise lugeja dendroloogia varaaida juurde.

Köögimaailma suundudes esitab autor umbes tosin tähelepanuväärset retsepti roogade ja jookide valmistamiseks. Ega enamat üks normaalne mees vajagi. Tuleb hinnata seda, kui sõbralikult, ent samas asjalikult kirjeldatakse valmistuskäiku ning juhitakse lugeja tähelepanu võimalikele ohtudele, mis võivad hõrgutava suupiste tuksi keerata.

Mul on kahju, et joovastavate jookide rubriigis on tähelepanu pööratud vaid koduveini (mis on Bella vaieldamatu spetsialiteet) ja -õlle valmistamisele. Kindlasti oleks huvitav lugeda keemikuharidusega ja kääritatud jookide asjatundja näpunäiteid selle kohta, kuidas oma garaažis või keldris valmistada aromaatset puskarit. Kas puuduvad Bellal sellega isiklikud kogemused või võtab kirjastus riigi monopoli liiga tõsiselt?

Raamatu nauditavaim pala on aga lühijutt «Jõulupart Bella moodi». See on nii kirjanduslik kui kulinaarne hõrgutis. Lõpulause järelmaik jääb kauaks suulaele kummitama.

Kõige ükskõiksemaks jättis mind ülevaade Bella peetud kassidest. Lühidalt võib nende eluloo kokku võtta sõnadega «nad ilmusid, kannatasid ja kadusid». Minusugune, kelle põhiline kokkupuude kodukassidega seisneb selles, et takistada neid helitehnika peal trampimast, ei tahagi rohkem teada. Kuid ei saa välistada, et teose sihtgrupi, st koduperemeeste seas leidub neidki, kellele kirg kiisude vastu võõras ei ole.

Androloogia seisukohalt on ülioluline peatükk tervisest, kus autor näitab, et käik arsti juurde eesnäärme kontrollimiseks pole sugugi nii piinlikkust tekitav, kui paljud riskirühma mehed arvavad. Seega, mehed, järgigem Bella eeskuju ja käigem regulaarselt eesnääret kontrollimas, et vältida tema suure lemmiku F. Zappa saatust, kelle elutee lõpetas just vähkkasvaja selles õrnas organis.

Raamat

Onu Bella
«Koduperemehe nipiraamat»
Menu 2011

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles