Kalvi mõisast sai Kuradisaar

Magus kättemaks: Kuradisaare koloonia poisid õiendavad kasvatajatega arveid. Foto: Kaader filmist

Alles see oli, kui sakslased ehitasid Matsiranda terve mõisa, et vändata 7,8 miljoni euro suuruse eelarvega filmi «Polli päevikud». Pea­aegu sama palju, 7,2 miljonit ­eurot läks maksma norrakate film «Kuradisaare kuningas», mis on üles võetud Kalvi mõisas, aga ka mujal Virumaal.

Tõsi, Eestist viimase sisu ei räägi, kuigi Kuradisaar on olemas ka meil. Marius Holsti filmis, mis tänasest ka siinsesse levisse jõuab, kujutab Kalvi Oslo lähedal paiknevat Bastøy saart. 20. sajandi esimesel poolel tegutses seal kurikuulus noortekoloonia, millega Norra lapsevanemad tavatsesid hirmutada oma sõnakuulmatuid võsukesi – samamoodi nagu meie Sindi, Puiatu või Kaagverega.

Just Bastøyl puhkes 1915. aastal noorte mäss, mida tuli maha suruma koguni sõjavägi – neid ja nendeni viinud sündmusi «Kuradisaare kuningas» ka näitab. Muide, (kuri)kuulus on Bastøy siiani. Ainult et nüüd nimetavad tavalised norrakad sellel tegutsevat moodsat vanglat nördinult puhkekoduks, kus seadust rikkunuil on õigus vabalt ringi jalutada, loodust nautida ja tegeleda kas või tennisemänguga.

Norrakaid peibutas Kalvi

Seesama vangla, täpsemalt selle filmimist piirav reeglistik, aga ka aja jooksul hävinenud ajalooline miljöö olid põhjuseks, miks tuli otsida võttepaika mujalt. Kontakt Eestiga sai alguse PÖFFi kaastootmisturult Baltic Event – siinsest kaastootmisest küll asja ei saanud, aga parem logistika kaalus lõpuks üles Poola. Hoolimata sellest, et viimane on erinevalt Eestist filmi ka rahaliselt panustanud. Peamiseks otsustajaks sai aga Kalvi mõis, millest sobivamat ei leitud ka Norrast.

«Atmosfäär, mis muud,» ütleb Allfilmi produtsent Pille Rünk, kelle õlul seisis võtete siinne koordineerimine. Muide, Kalvi süngevõitu, gootikast inspireeritud historitsistlik häärber on ehitatud 1912, vaid mõni aasta enne filmi sündmusi.

Filmis on ära kasutatud kogu Kalvi mõisa ümbrus, mererannast alates ja põldudega lõpetades, samuti enamik mõisaansamblisse kuuluvatest hoonetest, lisaks neile veel kaks spetsiaalselt püstitatud barakki – ühes neist oli sisustatud näiteks kinnipeetavate magamissaal, kus leiab aset mitu süžee seisukohast olulist stseeni. «Ehitustöö oli päris massiivne,» mainib ka Rünk.

Seevastu söögisaali stseenid, millel on samuti oluline koht, on filmitud hoopis Väike-Maarja rahvamajas. Äratuntavad on veel Vainupea kirik ja Aa rand, sisevõtteid tehti ka Patarei vanglas.
Näitlejatest on juhtohjad norrakate endi ja Rootsi Hollywoodi staari Stellan Skarsgårdi käes, aga episoodilistes osades vilksatavad Väino Laes, Feliks Kark, Raimo Pass, Ago Roo, Paul Laasik, Eero Spriit, Tõnu Mikiver ja Raivo Trass.

Enamik neist kehastab koloonia kasvatajaid, keda sisukama tekstiga pole õnnistatud. Eero Spriit jõuab enne, kui ta poiste käest peksa saab, hüüatada «Tagasi!». Raivo Trassil on üks sõna rohkem: «Tagasi kohtadele!» Kõige enam on vedanud Väino Laesil. «Ärge midagi rumalat tehke, poisid,» kõlab tema repliik, millega võib juba üht-teist korda saata.

Statistina lööb kaasa ka sadakond eesti poissi, kes annavad koloonia kasvandikele juurde massi. Huvitav fakt on see, et Norrast kaasa võetud kümmekonnast noorest näitlejast on osa oma eluga ka tegelikult pahuksis – heaolust pakatavast Norrast olevat väga raske leida sobilikke tüpaaže, nagu on väitnud režissöör ise. Kalvis viibiti kasvatajate valvsa pilgu all.

Ka saarele mässu maha suruma saabuvaid sõdureid mängivad eestlased – sõjaajalooklubi Frontline liikmed. Kokku oli võtetega seotud eestlasi üle 200. Võtted ise leidsid aset 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses üpris karmides oludes – juhtus, et väljas paukus kuni 25-kraadine pakane ja lund ei jõutud enam eest ära kühveldada. Reserveeritud oli kogu Kalvi mõis – sealsamas, kuni eelmise suveni tegutsenud luksuslikus hotellis ka elati, vältides avalikku tähelepanu.

Eestisse jäi üle miljoni

Pille Rünk on arvestanud, et «Kuradisaare kuninga» võttegrupp kulutas Eestis peamiselt töötasude ja teenustena ligemale 1,2 miljonit eurot, mis on kopsakas summa.

Kokku väntasid välismaa võttegrupid 2009. aastal siin kolm suurejoonelist filmi, peale «Kuradisaare kuninga» veel «Polli päevikud» ja «Võlukarika Rorrima-Bo 3D» – selle tulemusel jäi Eestisse ligemale kolm miljonit eurot.

Eesti filmi arengukava projekt näeb ette ka eraldi ekspordiagentuuri asutamist – see hakkaks reklaamima Eestit kui filmivõtete sihtkohta. Samuti soovitakse asutada regionaalfond, mis toetaks võtteid kindlas regioonis ja mille kaudu oleks võimalik välismaistel gruppidel tagasi saada teatud protsent siin makstud tasudest.

Kui mitte muud, siis Kalvi ja uus Newman on siin küll  

Nüüd on ka norrakatel oma versioon filmist «Lendas üle käopesa», ainult et noortest, ja jutt pole mitte vaimuhaiglast, vaid parandusmajast. Aasta on 1915 ja Bastøy saarele, kus kasvatatakse ümber  seadusega pahuksis poisse, saabub uus elanik, kes saab nimeks C 19. Koogutada ta ei kavatse, süstib ka teistesse mässumeelsust ebaõigluse ja kasvatajate üleolevuse, ka tooruse vastu. Kui selgub, et üks viimastest on pilastaja ja koloonia juht üritab seda kinni mätsida, puhkeb spontaanne mäss, mille käigus tagasi end ei hoita.

Kogu oma ülevoolavuses, suisa jõhkruses on seda kättemaksu ehk ebamugavgi ekraanilt vaadata. Kas ei peitu just siin, aga ka suurema paatose puudumises, isegi sünguses põhjus, miks ei esitanud Norra seda mitteingliskeelse filmi Oscarile, eelistades üht teist, tänuväärt kokkusattumusena samuti siinses kinolevis ringlevat tragikomöödiat «Haiglaselt õnnelik»? Nii või naa, aasta parima Norra filmi Amandat – sellist nime kannab sealne filmiauhind – ei võta «Kuradisaare kuningalt» keegi. Nagu ka Norra kinodes kogutud 275 000 vaatajat.

Mis puudutab Kalvi mõisa, mille sees ja ümber on see põhiliselt vändatud, siis aitab see filmi sünkjalt kargele atmosfäärile palju kaasa. Aga pole kaugeltki ainus põhjus, miks seda eelkõige professionaalselt käsitööoskuselt ja tootmiskvaliteedilt hiilgavat linateost võiks vaadata. Miks ei võiks seda teha ainuüksi Benjamin Helstadi pärast, kes kehastab C 19-t ja keda Stellan Skarsgård on nimetanud tabavalt Skandinaavia nooreks Paul Newmaniks.

Uus film kinolevis

«Kuradisaare kuningas»
Režissöör Marius Holst
Norra 2010
Alates 28. oktoobrist Tallinna
kinos Coca-Cola Plaza