Teatris piletitulu kasvab

Foto: Scanpix / Katri Karing

Kuhu peaks eesti kultuur arenema ja miks? Need on küsimused, mille üle hakatakse peagi Eesti Kultuuri Koja kokku kutsutaval koosolekul vaidlema. Uute sihtide seadmisel on abiks Eesti kultuuripoliitika arengusuundade tulemuste analüüs. Kultuuriministeeriumis valminud analüüsi olulisemaid valupunkte vahendab Heili Sibrits.

Pärast 2007. aasta tõusu on publikut teatrites vähemaks jäänud. 2010. aasta külastuste koguarv on veidi tõusnud – 899 900-ni ehk kolm protsenti –, kuid siiski pole põhjust arvata, et 2007. aasta tase lähiajal ületatakse, sest kasv on tulnud mõne üksiku muusikali ja lastelavastuse edust. Uuslavastuste arv on aga viimasel kolmel aastal tõusnud, samas lavastuste koguarv ja etenduste arv püsib üsna stabiilsena.

Riiklikku tegevustoetust sai 2010. aastal 23 teatrit ja tantsuagentuuri ning see toetus kattis keskmiselt 66,8 protsenti etendustegevusega seotud jooksvatest kuludest. Võrreldes 2009. aastaga langes riiklik tegevustoetus 5,63 protsenti, munitsipaaltoetus aga 28,74 protsenti.

Piletitulu kahanes 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga 18 protsenti, kuid 2010. aastal suurenes võrreldes 2009. aastaga seitse protsenti. 

Mullu maksis keskmine teatripilet 126 krooni (käibemaksuta), keskmine palk oli aga 12 392 krooni. Seega moodustas keskmine piletihind keskmisest palgast ligikaudu ühe protsendi.

Teatrisüsteemi korrastamine etendusasutuste vormide osas on jätkuvalt aktuaalne – kaheksast riiklikust etendusasutusest neli on eraõigusliku (sihtasutuse) vormi saanud, 2012. aastal on kavas muuta Endla teater sihtasutuseks.

Rahvusooper Estonia, Eesti Riikliku Nukuteatri, Rakvere teatri ja Vanalinna Stuudio (NO99) hooned on vastavalt 1998. aasta valitsuse tegevuskavale rekonstrueeritud. Tallinna Linnateatri hoonete rekonstrueerimine (nii suur saal kui lavaauk) on kavandatud kujul valmimata.

Lisaks on tehtud mitmeid lisainvesteeringuid teatrite tegevuskeskkonna parandamiseks, sh Vanemuise teater, Vene Teater. Praegu ootab järge mitu projekti, sh Ugala teater, Vanemuise väike maja, samuti avariitööd Endlas, NO99s ja Nukuteatris.

Avaliku sektori toetus teatritele

                   krooni                eurot

2004    263 528 895    16 842 566

2005   292 445 032    18 690 644

2006    339 580 899    21 703 175

2007    389 615 917    24 900 996

2008    453 359 322    29 012 905

2009    386 178 652    24 681 314

2010    423 904 517    27 092 436

Allikas Eesti Teatri Agentuuri kogumik
«Eesti teatristatistika 2010»

Teatrite uuslavastused ja repertuaar

                  Lavastusi    Uuslavastusi    Etendusi    Vaatajaid

2004               326                121                  3913           912 085

2005              352                155                  4237           799 260

2006               408                172                  4655           922 314

2007               414                164                  4767        1 022 760

2008               400                157                  4635           983 145

2009              401                153                  4731           873 802

2010               417                173                  4593           899 900

Eesti Teatri Agentuuri kogumik «Eesti teatristatistika 2010»

Teatrite tulud

                      2004                 2005              2006                 2007            2008                2009         2010
Kogutulud
eurot    23 904 000    25 152 000    32 121 000    37 334 000    42 529 000    35 857 000    38 756 000

Omatulud
eurot    6 911 000    6 321 000    10 095 000    11 972 000    12 934 000    10 519 000    11 131 000

Saalid on, pille pole

1998–2011 on ehitatud või renoveeritud Estonia kontserdisaal ja publikuruumid, Vanemuise kontserdisaal, Tartu Jaani kirik, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja, Peterburi Jaani kirik. 1999. aastal avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone, aga ilma kontserdisaalita.

Kultuuriministeerium toetas muusikaalaste trükiste väljaandmist vastavast programmist 2008. aastani. 2009–2011 oli kärbete tulemusena programm suletud, kuid alates 2012. aastast taastatakse vastavad toetused.

Kriisiaastad tõid kaasa olukorra, kus muusikakollektiividel on oluliselt vähendatud palka ja teisi tasusid. Kõrgharidusega ja täiskohaga erialast tööd tegevate muusikute töötasu jääb paljudel juhtudel allapoole riigi keskmisest brutokuupalgast (juunis 2011 oli see 913 eurot).

Esindusorkestritel on probleeme harjutamistingimustega, kulukas pillide soetamine on jäänud eeskätt muusikute endi õlgadele.

Vähenenud raha ja toetuste tõttu on ära jäänud mitmeid muusikasündmusi ja festivale, tõeks on saanud ka kollektiivide laialisaatmine (tegevuse lõpetas politseiorkester, NYYD Ensemble’i tegevus on sisuliselt peatunud).

Majanduslanguse mõjud ulatuvad ka muusikaharidusse. Muusikakoolides on õpilasi vähemaks jäänud, ent ka olemasolevatele ei jagu õppimiseks pille. Kohalike omavalitsuste võimaluste vähenemise tõttu kannatab ka muusika baasharidus.