Harglalt osteti Helsingis ära ilmumata raamatud

Eesti boks ja meie kirjandus olid Helsingi raamatumessil meeletult populaarsed: osteti raamatuid ja käidi kirjanike esinemisi kuulamas.

FOTO: Peeter Langovits

Helsingi raamatumessi Eesti boksis müüdi nelja päevaga ligi 900 raamatut, nende seas nii eesti auto­rite teoste äsja ilmunud soomendusi kui eestikeelseid algupärandeid. Ostja – seitset keelt valdava vanemaealise härrasmehe – leidis ka eesti keele seletava sõnaraamatu kuus köidet. Kokku oli Eesti boksis väljas 260 nimetust.


«See on rõõmustav tulemus, sest ega messil väga palju Soomes töötavat eesti kogukonda ei käinud,» selgitab Eesti Kirjastuste Liidu juht ja Helsingi messi tehniline koordinaator Kaidi Urmet.

Kui kahel esimesel päeval oli Eesti messiboksis müügihitiks Evelin Ilvese kakskeelne (eesti ja inglise) kokaraamat «Kogutud maitsed», siis messi lõpuks püsis Ilves küll esikümnes, kuid ostetuimaks teoseks tõusis Kulle Raigi «Pitkä matka lähelle», müügiarvult teisele kohale jõudis Maimu Bergi «Kolme kohtaloa» ja kolmandaks Doris Kareva «Tulevaisuus on meneillään».  

Pole veel teada, kui edukad olid eesti autorite teosed Soome kirjastuste boksides. Kuid kindlasti peaks müügitulemustega rahul olema Moreeni kirjastus, sest messile kaasa võetud Indrek Hargla «Apteekkari Mel­chior ja Olevisten kirkon arvoitus» raamatutest jäi väheks, neid tuli juurde tuua.

Suur publikuhuvi

Varraku peatoimetaja Krista Kaera andmeil ostis Moreen kogu Melchiori sarja, ka veel ilmumata teoste kirjastamise õigused.

Hargla krimiloo soomendust Eesti boksis küll müügil polnud, kuid apteeker Melchiori eestikeelsed seiklused olid ka Helsingis popid – kõik Soome viidud Hargla eestikeelsed raamatud leidsid ostja. Eestisse tagasi ei pidanud viima ka ühtegi Mari Saadi «Lasnamäe lunastaja» ja Viivi Luige «Varjuteatri» köidet.

«Minev kaup oli Asko Künnapi, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärve «Eesti haiku». Tegelikult kõik Soomes esitletud eesti algupärandid,» täpsustab Urmet, kelle sõnul ostsid paljud soomlased eesti keele praktiseerimiseks just kergemat eestikeelset ilukirjandust.

Kui suurtes tiraažides eestlaste teosed messi eel ilmusid, eelistatakse vaikida. Kuid näiteks Soomes ilmuvate rootsikeelsete raamatute tiraažid pidavat jääma 800 raamatu kanti.  

«Kui sada raamatut müüakse, siis mina olen õnnelik, ma ei loo tohutuid illusioone,» lausus Mihkel Raud, rääkides kaks nädalat tagasi Soomes kirjastuselt Like ilmunud raamatust «Sininen on sinun taivaasi». «Olla tõlgitud autor on ikkagi midagi muud, kui olla mitte tõlgitud autor. Olen oma raamatut lugenud – õudselt huvitav on lugeda oma raamatut teises keeles. Tundub parem, tundub nagu päris raamat. Täitsa hämmastav!»

Ka Mari Saat tunnistab, et enda teksti võõrkeeles lugeda on põnev. «Väike raamat ja lihtne lugeda,» põhjendab «Lasnamäe lunastaja» populaarsust autor ise. Saat nendib, et loomulikult oleneb palju kirjastusest ja kirjastuse võimsusest. «Lasnamäe lunastaja» andis välja Soome suurimaid kirjastusi WSOY. «See kogemus, kuidas suur kirjastus töötab, oli huvitav. Eesti kirjastused ei ole nii jõukad, et teha nii head reklaamitööd.»
«Raske on enda tööd kiita, aga peaaegu kõik Eesti programmi seminarid ja esinemised, mis messi lavadel toimusid, olid rahvarohked,» lausub Eesti programmi juht Jan Kaus rahulolevalt.

Näiteks laupäeval toimunud Sofi Oksaneni, Marju Lauristini, Iivi Anna Masso ja Toomas Hiio Eesti lähiajaloo teemalist vestlust tuli kuulama üle kahesaja inimese, ja vaatamata sellele, et osa publikust istus põrandal, pidi osa huvilisi jääma ukse taha.

Toole lihtsalt polnud

Ka Ene Mihkelsoni esinemisel ajal polnud messi suurimas saalis ainsatki vaba kohta. Toomas Hendrik Ilvese osalusega vestlusi kuulas samuti üle kahesaja inimese, umbes sama arvuka kuulajaskonna kogus Mihkel Raud. Mari Saadi, Indrek Hargla ja Mehis Heinsaare raamatute tutvustustele kogunes pea sada inimest ja kui toole olnuks rohkem, oleks osavõtt vast võimsamgi olnud.

Kui seni tundis eesti kirjanike töö vastu huvi kindel hulk estofiile, siis Jan Kaus usub, et tänu messile õnnestus köita uut publikut. «Soome telekanalid kajastasid messi avapäeva just selle nurga alt, et peakülaliseks on Eesti,» lausub Kaus.

Ka järgnevail päevil ei pääsenud eesti kirjanikud intervjuudest Soome meediale. Huvi tunti nii konkreetsete autorite soomendatud teoste, Eesti üldise poliitilise olukorra vastu kui ka näiteks Eestis elavate muulaste eluolu probleemide kajastumise vastu kaasaegses kirjanduses. Sama oluliseks kui meedia ja publiku tähelepanu peab Kaus Soome kirjastuste huvi: «Et eesti kirjandus on laiem ja mitmekesisem, et meil pole ainul­t K-tähega kirjanikud Kross, Kaplinski ja Kivirähk.»

Krista Kaer kinnitab Kausi usku, öeldes, et eesti kirjanduse vastu on tekkinud tõsine huvi. Soome suurim kirjastus WSOY, kes on Ene Mihkelsoni «Katkuhaua» ja Mari Saadi «Lasnamäe lunastaja» soomenduste taga, huvitub juba mõlema autori teistest teostest.

«Soome kirjastused pole sugugi pettunud, vastupidi, neil on äärmiselt suured lootused. Tõsi see on, et harva sünnib tõelisi tippe, aga samas oleks väga hea, et kui need sündivadki, haarataks need lennult tõlkimiseks, mitte ei oodataks ilmutamisega viis või kümme aastat. Võib-olla kui Ene Mihkelsonil valmiks uus romaan, pandaks seda juba Soomeski tähele. Seda tõestab ju ka Hargla juhtum,» arutleb Kaer.

Kõik, kellega Postimees rääkis, pidasid Eesti osalemist Helsingi raamatumessil ülioluliseks. Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv arvas, et kirjanikul on üldse tarvilik aeg-ajalt kodunt välja tulla. Sest kui kirjanik panna paariks päevaks kohta, kus tal peale ühe või paari esinemise pole mingeid muid kohustusi, aga tal on ohtralt vaba aega, võib Sinijärve arvates tal tekkida uusi mõtteid.

«Pealegi on sellistel messsidel kirjanduse vallas oluliste inimeste kontsentratsioon tohutu, seega võib siin tekkida veidraid ja ootamatuid kontakte, põnevaid koostöid võib sündida. Pealegi on elusale kirjanikule palju keerulisem «ei» öelda kui e-kirjaga,» arutleb Sinijärv.

Esialgsetel andmetel külastas neljapäevast pühapäevani kestnud Helsingi raamatumessi, mis toimus ühel ajal muusika- ja toidumessiga, 81 000 inimest, mis on kõigi aegade rekord.

Tagasi üles