Londonis suri jõululaupäeval 78-aastaselt maailmakuulus näitekirjanik ja lavastaja Harold Pinter, kes 2005. aastal pälvis ka Nobeli kirjanduspreemia.
Suri näitekirjanik ja nobelist Harold Pinter
1950. aastail alanud teatri- ja kirjanikukarjääri jooksul kirjutas Pinter 29 näidendit, 26 filmistsenaariumit, mitmeid kuuldemänge, luulet, lühiproosat, ühe romaani, rohkelt esseistikat ja palju sketšisüžeesid.
Ta oli tegev näitleja ja vasakpoolse poliitaktivistina, kuid enim tuntud oli ta siiski oma rohkem kui 50 lavastatud näidendi, tele- ja kinofilmi poolest.
Juudi päritolu Pinter pälvis oma loomingu eest kümneid erinevaid auhindu ja tunnustusi, ta sai 19 ülikooli audoktoriks, pälvis Oscari nominatsiooni, võitis USA Tony auhinna, oli Briti Impeeriumi ordeni kavaler ning Prantuse Auleegioni ordeni kavaler ja pälvis 2005. aastal Nobeli kirjanduspreemia.
Tema näidendeis on olustik osalt realistlik, kuid dialoogi ja sündmuste ebaloogilisus meenutab absurditeatrit. Neis valitsevat varjatud hirmu, vägivalla ja võimuvõitluse õhkkonda leevendab kohatine huumor.
Mitmeid tema näidendeid on mängitud ka Eesti lavadel.
Poliitilistelt vaadetelt oli ta vägagi vasakpoolne, toetades Fidel Castro režiimi Kuubal ning võideldes Slobodan Milosevici vabastamise ja tema üle peetava kohtuprotsessi aususe eest. Ta kritiseeris esimest Lahesõda, NATO õhurünnakuid ja osalust Kosovo sõjas ning Afganistani ja Iraagi vabastamist vastavalt 2001. ja 2003. aastal.
Pinter sõimas avalikult korduvalt toonast Briti peaministrit Tony Blairi ning nimetas USA presidenti George W. Bushi sõjakurjategijaks ja massimõrvariks. Bushi administratsiooni, mida ta on nimetanud kambaks kriminaalseteks hullumeelseteks, võrdles ta Adolf Hitleri natsi-Saksamaa juhtkonnaga.