Indrek Hargla: 15. sajand on Eesti ajaloos üks põnevamaid

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Hargla apteeker Melchiori tsükli 3. romaan.
Indrek Hargla apteeker Melchiori tsükli 3. romaan. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Ulme- ja kriminaalkirjanik Indrek Hargla hinnangul on 15. sajand Eesti ajaloos üks põnevamaid ja samas ka vähem tuntumaid.

«Ega me ei oskagi nimetada sellest sajandist suuri sündmusi, teame Jüriöö ülestõusu eelnenud sajandist ja Liivi sõda järgnenust, aga 15. sajand on Eestis olnud eelkõige arengusajand, ehitamise sajand, tugeva kultuuri sajand ja Eesti ajaloos ka tugevaima Lääne-Euroopaga integreerituse sajand,» leidis Hargla ETV saates «Kahekõne».

Tallinn on Hargla hinnangul ikkagi Eesti linn, kuna Tallinna vanalinn on ehitatud ikkagi eestlaste kätega, eestlased on Tallinnas olnud kogu aeg olemas.

«Eestlus ise on ju sakslaste leiutatud mõiste, baltisaksa estofiilid 19. sajandil sisendasid eestlastele selle rahvusteadvuse idee,» meenutas Hargla.

«Tallinnast meil ei ole kuigipalju pildimaterjali, kunstnikud tegid oma tööd kirikus ära, need on tuntud religioossed maalid, aga kujutava kunsti segmenti, mida me leiame sellest ajast juba mujalt Euroopast, seda elu-olu maalimist, seda Tallinnast pole,» tõdes Hargla.

«Üritan kirjutada nii, nagu mulle endale meeldiks lugeda, kirjutada teemadel, mis endale meeldivad ja põnevust pakuvad, samamoodi on tegelastega, on tüüpe, kellest sulle meeldib rohkem lugeda ja kellel vähem,» kirjeldas kirjanik.

«Praegu töötan apteeker Melchiori raamatusarja 4. osa kallal, töö algas märtsis 2008 ja on sellest ajast saadik kogu aeg käimas, olen visandanud viis osa, mis praeguste plaanide kohaselt moodustaksid esimese Melchiori tsükli, algselt oli see mõeldud nii, et käia läbi Tallinna ajaloo reformatsiooni aegadeni välja,» selgitas kirjanik Indrek Hargla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles