/nginx/o/2011/05/24/595772t1hf3d3.jpg)
Kultuuriministeeriumist selgitati käesoleval nädalal meedias palju vastukaja leidnud raamatukogude üle peetava arutelu jätkuks, et rahvaraamatukogude näol on tegu eelkõige kohalike omavalitsuste asutustega ning seega on omavalitsustel kõik võimalused osta raamatukogudesse ka ajaviitekirjandust.
«Rahvaraamatukogud on kohalike omavalitsuste asutused, mitte ministeeriumi allasutused,» ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt ERR Uudistele ja lisas, et riik vaid toetab kohalikke omavalitsusi, peamiselt läbi teavikute ostmise.
Toots-Erelti sõnul eraldab ministeerium omavalitsustele raha teavikute ostuks ca 1 677 890 eurot aastas, lisaks annab maakonnaraamatukogudele tegevustoetust ca 480 000 eurot ning ministeerium tasub iga maakonna keskraamatukogus nelja töötaja töötasud ja annab raha koolitustel käimiseks ja muudeks arenduskuludeks.
Kultuuriminister puudutas raamatute hankimisega seonduvat juba käesoleva aasta 20. oktoobril raamatukogupäevade avamisel peetud kõnes, kus ta seadis kahtluse alla, kas on mõistlik kulutada raamatukogudele antavat raha suurrahvaste kultuuri ekspordiks, mitte eesti rahvuskultuuri arendamiseks.
«Ma tahaksin selles suhtes saada muutusi ehk ma tahaksin seda, et Eestis ikkagi kultuuriministeerium väga selgelt hakkab sekkuma sellesse raamatukogude komplekteerimise poliitikasse ja kirjutaks ikkagi ette, milliseid teoseid siis ikka avaliku raha eest ostetakse,» ütles Lang toona ja lisas, et kui kohalik omavalitsus on valmis raha juurde panema ja ise ajaviitekirjandust ostma, siis see on kohaliku kogukonna otsustada ja sellesse ministeerium ei sekku.