Linnateatri suure saali ehitamine Voltasse käib riigile üle jõu

Tallinna Linnateatri lavaauk. Foto: Peeter Langovits

Kultuuriministeerium ei soovi riigieelarvest rahastada Tallinna Linnateatri suure saali ehitamist Volta tehasesse, samas on ministeerium andnud põhimõttelise nõusoleku toetada vabatruppide lava ehitamist Telliskivi loomelinnakusse. 

Eile jõudis avalikkuse ette Rein Langi otsus mitte toetada praegu Tallinna Linnateatrile uue saali ehitamist Volta tehase kunagisse klubisse. «Olles analüüsinud kultuuriministeeriumisse jõudnud materjale projekti Teater Volta investeeringuvajadusest, käivitamisega seotud kuludest ja teatrihoone hilisemast käigushoidmisest, ei pea kultuuriminister hetkel võimalikuks projekti rahastamist riigieelarvest,» põhjendas otsust minister Rein Lang Tallinna Linnateatri direktorile Raivo Põldmaale saadetud kirjas.

Samas kirjas lausub Lang, et ministeerium ei näe praegu riigieelarves võimalust soovitud toetuste teostamiseks kogumahus ligi 900 000 eurot. Projekti elluviimise suurimaks küsimuseks peetakse kirjas ehitusmaksumust. «Hoone omaniku poolt teostatavate investeeringute refinantseerimine 12% intressimääraga (sh nii panga intressid kui omaniku tootlus) ei ole ministeeriumile vastu võetav.»

Teater ei loobu

Ministri otsus ei pane linnateatri direktorit Raivo Põldmaad loobuma Volta Teatri projektist – soovist ehitada teatrile oodatud suur saal. «Meie läheme selle projektiga kindlasti edasi,» lubab Põldmaa.  «Oleme otsinud lahendusi Tallinna Linnateatri olukorrale, otsisime Tallinnas vabu pindasid ning jäime peatuma Voltal, mis on kahjuks eravalduses. 1970ndatel klubiks ehitatud ruumid on aga heas korras, ruumide logistika ja paiknevus õiges järjekorras. Seal on remondiga võimalik teha väga hea saal, pealegi Tallinnas puudub 400-kohaline blackbox,» põhjendab Põldmaa, miks just Volta.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil tunnistab, et otsus Volta Teatrit mitte toetada langetati pärast pikki läbirääkimisi. Siili sõnul oli projekt ministeeriumile üle jõu käiv. «Teine küsimus on ka selles, et riik üksi ei pea neid kulusid katma. Teatri omanik on lõpuks Tallinna linn,» põhjendab Siil, lisades, et praegu puudub selgus, kui palju on linn nõus Volta projekti panustama. Pealegi uue ja suure saali ehitamine tähendaks ka suurema trupi tööle võtmist ehk riik peaks suurendama Tallinna Linnateatri tegevustoetust. «Kui need asjad kokku panna, siis 2012 ega ka lähiaastatel me kindlasti selle projekti toetamist ette ei näe.»
Linnateatri probleemiga on ministeerium Siili sõnul kursis ning omalt poolt toetavad nad näiteks lavaaugu korrastamist.

Ministeeriumi otsus mitte toetada Volta Teatrit ei tähenda, et Tallinna ei ehitata järgmisel aastal uut teatrisaali. «Riik on andnud põhimõttelise nõusoleku toetada Vaba Lava,» tunnistas Siil. Täpsemalt tähendab see seda, et ministeerium on nõus toetama Telliskivi loomelinnakusse ehitatavat teatrilava, mida saaksid kasutada paljud vabatrupid, teiste seas näiteks R.A.A.A.M., Cabaret Rhizom, Polygon Teater, Tartu Uus Teater jt.
See aga ei tähenda, et riik rahastaks uue teatri või lava ehitamist. Telliskivisse ehitatav teatrikompleks jääks siiski erafirma omandusse, riik aga rahastaks seal tegutsevat sihtasutust või MTÜd.

Siili sõnul leitaks Vaba Lava, mille eestvedajad on Märt Meos ja Kaarel Oja, toetuseks raha juba järgmise aasta eelarvest. «Juhul kui nad suudavad äriplaani ja ehitusnumbri meile sobivaks viia. Aga põhimõtteliselt töö käib,» täpsustab Siil.

Suvel kaalus ministeerium võimalust ehitada kahe lava asemel vaid üks lava, mida saaksid kasutada nii vabatrupid kui ka Tallinna Linnateater, kuid selgus, et repertuaariteatri ja vabatruppide vajadused on ühe lava ehitamiseks liiga erinevad.

Volta hoone kui äri

«Langetati teatripoliitiline otsus, et riigile on vabatruppide lava olemasolu kriitilisemalt tähtsam,» tunnistab Siil. Määravaks sai Siili kinnitusel ka Telliskivi keskuse omanike, kinnisvara investeerimisfondi EEREIFi suurem valmisolek omalt poolt lava ehitamisse panustada. Sest nende arvates annab lava kogu kompleksile suure lisaväärtuse.

Volta klubi hoone omanikud nägid Siili kinnitusel lava ehitamises vaid äri. «Nemad võtavad pangast raha, ehitavad maja valmis ja siis riik maksab selle maja kinii, pangaintressi ja veel omanikule  ka intressi. Need summad on nii suured, et see ei tule kõne alla. Meie üleskutse Põldmaale oligi, et ta jätkaks omanikelt paremate tingimuste saamiseks läbirääkimisi. Samuti peab Tallinn andma oma garantii ja siis me võime Volta saali arutelude juurde tagasi tulla,» selgitas Siil.