Aasta Kultuuripärliks peeti nii võrkpalliturniiri kui ka punklaulupidu

Punklaulupeolised Rakveres. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Tänavuste maakondlike kultuuripärli tiitli pälvisid nii Eesti esimese punklaulupeo korraldanud Üllar Saaremäe kui ka juba poolsajandit Hiiumaal populaarset võrkpalliturniiri korraldanud spordiklubi.

Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi, Hiiu maavalitsuse ja Hiiumaa omavalitsuste liidu 30 000 kroonise Kultuuripärli preemia sai Hiiumaa võrkpalliklubi. Tänavu 51. korda toimunud turniir on iga aastaga aina populaarsemaks muutunud ning toonud viimastel aastatel saarele pallima ligi 500 võrkpallurit.

Pärnumaa kultuuripärl tiitliga pärjati tänavu oma 75. juubelit tähistanud Endla teatri näitleja Feliks Kark, kes lisaks näitleja tööle on suupilliklubi Piccolo asutaja ja Pärnu rahvusvaheliste suupillipäevade üks korraldajaid. Tiitliga kaasneb 20 000 krooni.

Teise näitlejana sai Kultuuripärli preemia Üllar Saaremäe, keda Lääne-Virumaal tunnustati esimese punklaulupeo korraldamise eest.

Lastekirjanik Leelo Tungal sai aga Harjumaa Kultuuripärli tiitli, millega kaasneb 40 000 krooni suurune preemia.

Viljandi Kultuuripärliks sai kohaliku muusikakooli direktor Tonio Tamra, kes on aastaid seisnud Viljandimaa kultuurielu edendamise eest. 25 000 krooni suuruse preemia saaja valiti nelja kandidaadi seast.

Läänemaal pälvis selle tiitli aga Haapsalu muusik Sirje Kaasik, kes on tuntud kui koorijuht ja muusikaõpetaja, aga Kultuuripärli sai ta eelkõige heliloojana. Läänemaal kaasneb tiitliga 30 000 kroonine preemia.

Ida-Virumaa kultuuripärli vääriliseks peeti tänavu Iisaku muuseumi, mille tööd on tunnustatud ka meedias. Preemia suuruseks on 20 000 krooni

Saaremaal sai Kultuuripärli tiitli Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee.

Mitmed maakonnad teevad oma Kultuuripärli laureaatide nimed teatavaks uue aasta alguses.