Kultuurisoovitused

Eesti väikekinod hakkavad ajale jalgu jääma

PÖFFi korraldaja Tiina Lokk.

FOTO: Priit Simson

Kuigi riik on viimastel aastatel kulutanud ligi miljon eurot väikekinode uuendamiseks, võidakse need peagi sulgeda, sest filmimaailmas möllava digirevolutsiooni tõttu hakkab sealne tehnika ajale lihtsalt jalgu jääma.

Kui riik kaheksa aasta eest väikekinosid uuendama hakkas, tehti seda siiras usus, et traditsiooniline filmilint oli, on ja jääb. Praeguseks on olukord filmimaailmas aga kardinaalselt muutunud.

Kultuuriministeeriumi filminõuniku Edith Sepa sõnul hakkas riik väikekinode uuendamist toetama 2003. aastal ja aastate jooksul on selleks kulunud 1,09 miljonit eurot. Nende projektide raames parandati enam kui paarikümne koha – Tartust Ruhnuni – kinonäitamise võimalusi.

«2000. aastatel, kui võeti vastu otsus 35 mm filmilindi kohta, ei teadnud keegi, et digiformaat võtab võimust nii jõuliselt ja 35 mm ei jää paralleelformaadina tootmisesse,» selgitas Sepp riigi toonast otsust.
Filminõuniku sõnul on kogu Euroopa digiformaadile DCP (digital cinema package) üle läinud alles viimastel aastatel ja paljud Euroopa riigid seisavad praegu probleemi ees.

«Digitaliseerimine on tulnud kõigile veidi ootamatuna, eelkõige kiirus, millega tehnika on arenenud,» rääkis ta. «Praegu otsitakse kõikjal lahendusi. Kuid tuleb arvestada, et riigid on erinevad ja võimalused on ka erinevad.»

Sepa sõnul kaalutakse kinotehnika uuendamiseks koostöös euroliidu fondidega uut programmi, mida alustataks 2014. aastal. «Eestis on ja jäävad kinod, kus näidatakse filme. Kõiki seni toodetud filme saab kinos näidata,» kinnitas ta. «Seega ei ole alust üldistuseks, et kinod on uuendatud, kuid filme seal näidata ei saa.»

Filminõuniku optimismi ei jaga filmilevitaja Forum Cinemas, kelle esindaja Oskar Rossari sõnul on praegu filmilindi ja digitaalsete koopiate suhe 50:50. Ta lisas, et Eesti suurima filmilevitajana on nad seni seisnud hea selle eest, et see suhe palju rohkem digitaalsete koopiate poole ei ole kaldunud.

«Täna on jäänud teha veel väga väike samm ja 35 mm filmilint läheb tavakasutuses igaveseks ajalukku,» tõdes Rossar. Tema sõnul tähendab filmilindi kadumine seda, et kino väljaspool suuri linnu lähiaastatel hääbub, kuna juba praegu ei tasu see end majanduslikult ära.

«Kui Eesti ei leia lähema kahe aasta jooksul võimalust investeerida ligi 2,5 miljonit ­eurot digitaaltehnoloogiasse väljaspool Tartut, Tallinna ja Narvat asuvates kinodes, siis kino näitamine nendes piirkondades lõpeb,» kinnitas Rossar.

Valga kultuurikeskuse kinojuhi Tõnu Karpovi sõnul uurisid nemad enne kino uuendamist, millist tehnikat kasutada. «Toona oli juttu muudest võimalustest, aga see tehnoloogia tundus kallis ja selle levik oli küsimärgiga,» ütles ta.

Karpovi sõnul kinnitati neile tookord, et 35 mm film jääb. «Aga vahepeal on kiired arengud toimunud, nii et tänapäeval see ei pruugi enam nii olla,» nentis kinojuht.

Seni ei ole Karpovi kinnitusel levitajad neile mingilgi moel märku andnud peatsest digirevolutsioonist. «Kui nad hakkavad Blu-rayd kasutama, siis soetame selle ja hakkame sellelt näitama. See ei ole lahendamatu probleem,» kinnitas ta. DCP kasutusele tulekust pole neid aga keegi teavitanud.

Rahva kinohuvist rääkides tõdes Valga kinojuht, et väikelinnas on kino ainult laste jaoks. «Täiskasvanutel puudub igasugune kinoskäimise harjumus,» kinnitas ta.

Filmilindi kasutuselt kadumine paneb PÖFFi keerulisse olukorda

Traditsioonilise filmilindi kadumine seab PÖFFi korraldajad keerulisse olukorda, kuna festivalile filme valides pole teada, mis formaadis need kohale saadetakse.

«Järgmisel aastal jääme kimpu sellega, mida ja kus näidata,» rääkis Pimedate Ööde filmifestivali korraldaja Tiina Lokk. Nimelt ei tea festivali organiseerijad filmiõigustes kokku leppides, kas film saadetakse kohale lindil või DCP-formaadis (digital cinema package).

«Kui mullu pakuti DCP-formaadis filme ettevaatlikult, siis sel aastal toimus plahvatuslik kasv,» rääkis Lokk. Kui eelmisel aastal oli PÖFFi kavas 12 DCP-formaadis filmi, siis tänavu on neid juba 70 ning see arv oleks võinud olla märksa suurem.

«Ühel hetkel hakkasime nende (DCP – toim) vastu sõdima, sest meil ei ole kinosid, kus neid näidata,» tõdes Lokk.

Tallinnas on praegu vaid Solarise kinos kõik saalid digitaliseeritud, CC Plazas on selliseid saale kolm, Tartus vaid üks. Lokk sõnas, et just puuduva tehnika tõttu paljud tänavuse PÖFFi filmid Tartusse ei jõua. (PM)
 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles