Laupäeval esineb Tallinnas omanäoline Islandi bänd Solstafir

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Islandi ansambel Sólstafir.
Islandi ansambel Sólstafir. Foto: Marianne Loorents

Varasemalt nii suvisel Viru folgil kui ka rokiklubis Tapper esinenud Islandi bänd Solstafir külastab juba sel laupäeval, 24. novembril Tallinna. Kontserdi annavad mehed sedapuhku taas Tapperis!

Kuus stuudioalbumit väljastanud ja Reykjavíkis baseeruv kollektiiv alustas 90-ndatel black metalit viljeleva bändina, ent omas helikeeles algusest peale rohkem peenetundelist meloodilisust kui agressiivsust. Iga uue albumiga on mindud aina omapärasemas, žanrikonventsioone eiravamas suunas. 

Nende viimase aja loomingut võib iseloomustada pigem kui atmosfäärilist kunstirokki, kus kohtuvad mitmed erinevad muusikastiilid ja mõjutused, mille seob ühtseks tervikuks iseloomulik Skandinaavia-pärane melanhoolsus, mida bänd oma eepilisust tagaajaval viisil väljendab. See melanhoolsus on mingil määral kindlasti pärit just metalmuusika algetest – bändi vokalist Aðalbjörn «Addi» Tryggvason on öelnud, et südames ollakse endiselt just metalbänd, isegi kui heliliselt enam standardse metalbändi moodi ei kõlata. Samamoodi on Solstafiri muusikalise iseloomu lihvimisele kaasa aidanud Islandi karm kuid kaunis loodus, mille lahutamatuteks elementideks on jääkülmad tormituuled, tormised lained, muinasjutulised virmalised, purskavad vulkaanid ning kuumaveeallikad. 

Kontserdi esimeseks soojendajaks on Solstafiri kaasmaalastest koosnev Árstíðir, mille näol on tegemist kümme aastat tegutsenud atmosfäärilist indierokki viljeleva pundiga. 

Kontserdi teise soojendajaks on Rootsi lauljatar Louise Lemóni. Louise on tõusev Rootsi artist, kelle muusikat võiks kirjeldada kui tumedat ja tujukat souli, mille taustal kohtuvad post-rock, blues ja tumedamapoolsem ambientsus. Ise kutsub ta oma stiili nimetusega death gospel. 

Tagasi üles