Uus eesti muinasjuttude kogumik heidab pilgu naisele

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon raamatust «Sõsara sõrmeluud», mis valiti 2018. aasta kõige kaunimaks raamatuks.
Illustratsioon raamatust «Sõsara sõrmeluud», mis valiti 2018. aasta kõige kaunimaks raamatuks. Foto: Britt Samoson

Kolmapäeval, 12. detsembril esitleb folklorist Merili Metsvahi Tallinnas uues Raamatukodu kaupluses (kaubanduskeskuses T1, Peterburi tee 2) muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes». Esitlusel laulab regilaule režissöör Anna Hints ja raamatut loeb ette näitlejanna Külli Teetamm.

Kirjastuses Hunt ilmunud raamat tutvustab Eesti rikkalikku pärimust uue nurga alt ja pakub lugemiseks muinasjutte, kus keskseks tegelaseks on naine. Eesti Rahvaluule Arhiivist pärit lood haaravad nii jutustamislaadi kui ka süžeedega ning viivad lugeja salapärasesse ning metsikusse maailma, kus inimesed elavad kõrvuti vanapaganatega. Raamatu on illustreerinud disainer ning illustraator Britt Samoson («Hobune Henri unenägu»).

Kõige varasemad Eestis kirja pandud muinasjutud pärinevad 19. sajandi algusest ja huvitaval kombel on neist enamike peategelaseks naine. See on Euroopas haruldane ja viitab naise tugevale positsioonile ühiskonnas. Ka naiste kujutamisviis siinsetes juttudes erineb vendade Grimmide ja Charles Perrault’ lugudest. Eestiski on jutustatud lugu kuldse kingaga vaeslapsest, keda võõrasema ja võõrasõed kiusavad, ent muinasjutu «Sõsara sõrmeluud» peategelane pole mingi tavaline Tuhkatriinu, vaid tüdruk, kes oma õnne eest võitleb.

Muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes».
Muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes». Foto: Raamat

«Loodetavasti aitab «Sõsara sõrmeluud» tuua Eesti avalikku mõtteruumi rohkem meie oma algupärast ainest, » kirjutab raamatu saatesõnas Merili Metsvahi. Tema hinnangul jäetakse sageli soorollide ja -suhete ning naise ühiskondliku rolliga seotud teemasid käsitledes tähelepanuta Eesti varasem ajalooline ja kultuuriline taust.

«Sõsara sõrmeluude» lood on jutustatud tänapäeva lugejale arusaadavasse keelde ja varustatud kommentaaridega. Säilinud on lugude algne karedus ja ehedus, sestap on raamat mõeldud vanusele 11–111.

Merili Metsvahi (sündinud 1973) on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur. Tema uurimisteemadeks on olnud eesti rahvausund ja rahvajutud, eesti perekonnaajaloo kajastusted eesti rahvaluules jt.

Merili Metsvahi.
Merili Metsvahi. Foto: Kirjastus Hunt

«Sõsara sõrmeluud» esitlused toimuvad 12. detsembril kell 16 Tallinnas kaubanduskeskuses T1 (Peterburi tee 2) ja 15. detsembril kell 16 Tartus Tasku Rahva Raamatus (Turu tn 2).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles