TLÜ kirjastus lõi uue meediateemalise raamatusarja

Andreas Hepp, «Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur».

FOTO: Raamat

Tallinna Ülikooli kirjastus avas Andreas Heppi raamatuga «Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur» meedia- ja kommunikatsiooniteemalise raamatusarja «Bibliotheca Mediorum et Communicationis», mille sihiks on täita lünk valdkondlikus eestikeelses kirjanduses.

Kolleegiumi esimehe Indrek Ibruse sõnul võib seoses meedia ja kommunikatsiooniprotsesside mõjukuse kasvuga ühiskonnas eeldada mitte ainult erialateadlaste ja meediatudengite, vaid ka laiema publiku huvi vastse sarja väljaannete vastu. «Vähe on sotsiaalseid või kultuurilisi protsesse, millesse meedia ei sekkuks, neid keerukal viisil ei kujundaks. Kriitilise meediakirjaoskuse kujunemiseks on vajalik, et maakeelde hakkaksid kiiremini jõudma ka tunnustatud tänapäevased tõenduspõhised käsitlused meediast ja kommunikatsiooniprotsessidest,» selgitas Ibrus.

Lisaks dr Indrek Ibrusele (Tallinna Ülikool) kuuluvad sarja teaduskolleegiumisse dr Ragne Kõuts-Klemm (Tartu Ülikool), dr Eva Näripea (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiiv), prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool), prof Andra Siibak (Tartu Ülikool) ja dr Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool).

Sarja  avateos, Andreas Heppi raamat «Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur» pakub veenva mõtteraamistiku mõistmaks ja analüüsimaks, kuidas meedia vormib meie igapäevaelu ja sotsiaalseid institutsioone. Raamat räägib sellest, mida on meedia üha suurem maht meie igapäevas teinud elu ja ühiskonnaga. Sellist meediast küllastunud kultuurikeskkonda nimetab Hepp meediastunud ühiskonnaks.

«Meediakultuur» esitab meediastumise kui kultuurifenomeni sotsiaalteadusliku analüüsi raamistiku, koondab teadmise tehtu kohta ja pakub aluse, kuidas muutusi edasi uurida. «Meediastumine» on keskne mõiste, mis iseloomustab praegust rahvusvahelist arutelu meedia üle. Teadusajakirjanik Arko Olesk on teose kohta märkinud: «Meediastumisest on kujunemas 21. sajandi üks mõjukamaid ühiskonnakäsitlusi ning Andreas Heppi teos on parim koht, kust alustada sellega tutvumist.»

Raamatu on saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver, järelsõna kirjutas Ragne Kõuts-Klemm. 

Tagasi üles