Galerii. Folklorist Merili Metsvahi esitles muinasjutukogumikku

Eile esitles folklorist Merili Metsvahi Tallinnas Raamatukodu kaupluses uut muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes». Regilaule laulis filmirežissöör ja laulik Anna Hints ning muinasjutte luges ette Linnateatri näitleja Külli Teetamm. Kogumiku koostajat küsitles kirjastaja Merit Kask.

Merili Metsvahi sõnul on naiste kujutamisviis Eesti aladel kirja pandud muinasjuttudes erinev Lääne-Euroopast. Nimelt on meil palju enam muinasjutte, kus peategelaseks või muidu tugevaks ja meespeategelasega võrdseks karakteriks on naine.

Muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes». Foto: Raamat

Erinevusi on teisigi: näiteks on Eesti muinasjuttudes Lääne-Euroopaga võrreldes palju tähtsamal kohal õe ja venna suhted. See kajastub Metsvahi sõnul ka Eesti pulmakommetes, kus naitumiseks tuli luba küsida naise vennalt, mitte isalt.

Valdav enamik muinasjutukogumiku lugudest on pärit Setumaalt. Merili Metsvahi sõnul polnud valik teadlik, aga just selle piirkonna muinasjutud paistsid silma erilise fantaasiarikkuse ja leidlikkusega. «Sealsed inimesed võisid küll olla koolis käinud ainult paar aastat, ent loo jutustamise kultuur on Setumaal väga vana, ja seda on nendest lugudest tunda,» rääkis Metsvahi.

Merili Metsvahi on kogumiku «Sõsara sõrmeluud» lood jutustanud  tänapäeva lugejale arusaadavasse keelde ja varustanud need kommentaaridega. Säilinud on lugude algne karedus ja ehedus. Raamat on mõeldud vanusele 11–111 ja selle on illustreerinud hinnatud disainer ning illustraator Britt Samoson («Hobune Henri unenägu»).

Merili Metsvahi (snd 1973) on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur. Tema uurimisteemadeks on olnud eesti rahvausund ja rahvajutud, eesti perekonnaajaloo kajastusted eesti rahvaluules jt.

Illustratsioonid muinasjutule «Sõsara sõrmeluud». Foto: Britt Samoson