Laval on tükike Internationali hotelli vestibüülist, kus Rebbeca Kontus esitab akordioni, klaveri ja kontrabassi saatel Piafi tuntumaid laule, nende seas «L´accordeoniste» ja «Non je ne regrette rien». Nii sattub publik justkui kaugete aastakümnete taha, otse keeruliste sündmuste ja valikute keerisesse.
Edith Piafi tegevus okupeeritud Prantsusmaal oli esmapilgul mõistmatu. Ta oli natsiladviku seas hinnatud ja privilegeeritud ning laulis nende pidudel. Samas käis ta laulmas ka vangilaagrites. Neist fotodest, kus Piaf poseeris koos sõjavangidega, tehti passipilte, mis aitasid paljudel põgeneda. Natsiladviku soosingut kasutas Piaf ära selleks, et päästa oma juutidest sõpru. Vahel ületas vastupanuliikumise tegevus natside kannatuse ja lauljatar seadis ohtu nii iseenda kui ka oma kaaslased. Mis teda aga surmast päästis, oli muusika.
Neljal kontserdil esitab Edith Piafi kuulsaid laule Rebecca Kontus. Teda saadavad Tiit Kalluste akordionil, Joel Remmel klaveril ja Taavo Remmel kontrabassil. Katkendeid Erich Maria Remarque'i romaanist «Triumfikaar» loeb Üllar Saaremäe.