Seoses Läti juubeliaastaga on kirjastuselt Libri Livoniae lugejate ette jõudnud kaks uut tõlkeraamatut: kümne autori lühiproosa paremikku koondav kogumik «Läti jutud. Valik 2000. aastate läti lühiproosat» ning rahvajutukogumik «Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss. Läti muistendeid ja teisi rahvajutte».
Ilmunud on kaks uut läti tõlkeraamatut
Kogumiku «Läti jutud. Valik 2000. aastate läti lühiproosat» on koostanud ja tõlkinud Livia Viitol, tekstide autoriteks on Inga Žolude, Andra Neiburga, Gundega Repše, Inga Abele, Nora Ikstena, Aivars Kļavis, Svens Kuzmins, Vilis Lācītis, Linards Kalniņš ja Pauls Bankovskis. Teos hõlmab Läti ajaloo erinevaid perioode, ulatudes tagasi 20. sajandi alguse kultuurilise iseseisvumise aega ja 1920. aastate keskpaika, jätkudes 1990. aastate ja uue aastatuhandega.
Olulisemateks märksõnadeks on aeg, koht ja inimsuhted, läbivaks teemaks armastus ning inimese identiteet. Luubi alla võetakse iseendaks jäämine ja hakkama saamine muutuvas maailmas, kohanemine ja kohanematus ning kunsti sünd. Lisatud on autorite lühielulood ja tõlkija järelsõna. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Läti Kultuuriministeerium ja Läti Kirjanike Liit.
Teine väljaanne, rahvajutukogumik «Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss. Läti muistendeid ja teisi rahvajutte» koondab seitsekümmend rahvajuttu, mille hulgas kindel koht Läti maastikuga seotul: siin jutustatakse erinevate veekogude (Daugava (Väina) ja Gauja (Koiva) jõe, Burtnieki ja Alūksne järve) ja mägede tekkimisest, Riia linna ehitamisest, maa alla vajunud lossidest ning kirikute ehitamisest, läti hiiglastest ja jõumeestest, aga ka rahapadade leidmisest ja üleloomulikest olenditest.
Raamatule lisatud kaart võimaldab koostada turismimarsruute. Raamatu on koostanud Livia Viitol, tõlkinud Contra, Aive Mandel, Kristi Salve, Lembit Vaba ja Livia Viitol. Järelsõna on kirjutanud folklorist Kristi Salve. Illustreerinud Maari Soekov, kujundanud Anna Lauk. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Läti Kirjanike Liit ja Läti Kulruurkapitali fond.