Need on riiklike kultuuripreemiate nominendid

Tõnis Mägi – mees, kes armastab käia metsas: «Mets ei ole ainult hulk puid ja põõsaid, vaid mets on süsteem. Kui seal liigud, siis tajud maailma teistmoodi, tajud rahu.» Foto: Margus Ansu

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2019 ühetekokku 89 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 38 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 51 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.

Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:

• Tõnis Mägi – muusik. Esitajad Tartu Linnavalitsus ja Teater Vanemuine;
• Ester Pajusoo – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
• Tõnu Kark – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
• Priit Pedajas – lavastaja, endine Eesti Draamateatri peanäitejuht. Esitaja Eesti Draamateater;
• Arne Mikk – lavastaja, Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht. Esitaja Rahvusooper Estonia;
• Jassi Zahharov – bariton. Esitaja Rahvusooper Estonia;
• Viivi Luik – kirjanik. Esitajad Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse õppetool;
• Arvo Valton (Vallikivi) – kirjanik. Esitajad Eesti Kirjanike Liit ja Fenno-Ugria Asutus;
• Leelo Tungal – kirjanik. Esitaja AS Tänapäev;
• Fred Jüssi – loodusemees ja mõtleja. Esitajad Ajakiri Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling;
• Kustav-Agu Püüman – teatrikunstnik. Esitaja Eesti Teatriliit;
• Tiiu Randviir-Tölp – endine priimabaleriin, balletipedagoog. Esitajad Eesti Teatriliit ja Eesti Balletiliit;
• Ivika Sillar – teatriteadlane. Esitaja Eesti Teatriliit;
• Lembit Peterson – loomingulise koosluse Theatrum asutaja, lavastaja, õpetaja, õppejõud ja näitleja. Esitajad Eesti Teatriliit, Eesti Näitlejate Liit ja Teater Vanemuine;
• Helle Laas – nukunäitleja, -lavastaja ja lastekirjanik. Esitaja Sihtasutus NUKU;
• Toomas Rein – arhitekt ja akvarellist. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektuurimuuseum;
• Juris Žigurs – eesti tantsija, kultuuritegelane ja Eesti- Läti suhete hoidja ning edendaja. Esitaja Eesti Balletiliit;
• Ingo Normet – lavastaja ja pedagoog. Esitajad Endla Teater ja Eesti Lavastajate Liit;
• Jaak Kangilaski – kunstiajaloolane. Esitajad Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstnike Liit ning Tallinna Linnateater;
• Fredi-Armand Tomps – arhitekt, Eesti Vabaõhumuuseumi üks loojatest. Esitajad Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Vabaõhumuuseum;
• Maie Orav – rahvatantsujuht, tantsulooja ning rahvakultuuri kandja. Esitaja Tarvanpää Selts;
• Luule Komissarov – näitleja. Esitajad Eesti Näitlejate Liit ja Ugala Teater;
• Raivo Adlas – näitleja ja lavastaja. Esitaja Eesti Näitlejate Liit;
• Ingrid Rüütel – folklooriteadlane. Esitaja Eesti Folkloorinõukogu;
• Leonhard Lapin – kunstnik ja emeriitprofessor. Esitajad Eesti Kunstiakadeemia;
• Priit Pärn – stsenarist, režissöör ja kunstnik. Esitajad Eesti Kinoliit, Eesti Animatsiooni Liit, Eesti Filmitööstuse Klaster ning Eesti Kunstiakadeemia;
• Anu Saluäär-Kall – tõlkija, kauaaegne Loomingu Raamatukogu toimetaja, keeletoimetaja ja publitsist. Esitajad Eesti Kirjanike Liit ja Tallinna Linnateater;
• Sirje Runge – maalikunstnik ja disainer. Esitaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus;
• Anu Rank-Soans – kunstnik ja disainer. Esitaja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum;
• Hagi Šein – ajakirjanik ja rahvustelevisiooni juht, avalik-õigusliku ringhäälingu alusepanija, Eesti nüüdisaegse televisioonialase kõrgkoolituse arendaja, õpetaja ja teleteadlane, filmirežissöör ning Eesti filmipärandi uurija. Esitaja Eesti Rahvusringhääling;
• Mark Soosaar – dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist ja operaator. Esitaja Eesti Rahvusringhääling;
• Alo Põldmäe – pedagoog, helilooja ning klaverimuuseumi eestvedaja. Esitajad Eesti Heliloojate Liit ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum;
• Anne Erm – festivali Jazzkaar algataja ja korraldaja. Esitaja Eesti Rahvusringhääling;
• Kajar Pruul – toimetaja, tõlkija ja kirjandusteadlane. Esitaja Mart Kangur;
• Kaarel Kurismaa – kunstnik. Esitaja Sihtasutus Kunstihoone;
• Ilma Adamson – tantsuõpetaja, koolitaja ja pedagoog. Esitajad Tantsuansambel Sõprus, Rahvatantsuansambel Tuisuline, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Tantsuagentuur ning Tantsuhuvihariduse Liit;
• Juta Lember – sisearhitekt ja mööblidisainer, Eesti Sisearhitektide Liidu asutaja- ja auliige. Esitaja Eesti Sisearhitektide Liit;
• Mare Tommingas – tantsija, lavastaja ja kunstnik, Vanemuise teatri balletijuht. Esitaja Eesti Näitlejate Liit.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot.

Kandidaadid kultuuri aastapreemiale:

• Raul Oreškin, Ivar Põllu, Maarja Mänd   – teatrimaja väljaostmise ühisrahastuskampaania, suurlavastus «Kremli ööbikud», teatrisarjas «Sajandi lugu» sündinud Tartu Uue Teatri ja Von Krahli Teatri koostöös valminud lavastus 1940ndatest aastatest «BB ilmub öösel», uuslavastused, mis said alguse ideekorjest. Esitaja Tartu Linnavalitsus;
• Kristjan Suits – 2018. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest teatrikunstnikuna. Esitajad Tallinna Linnateater, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit ning Eesti Draamateater;
• Alena Shkatula – Toomas Eduri uudisballeti «Katariina I» nimiosa esmatõlgendaja, nimiosa Adami «Giselle’is», Tšaikovski «Uinuvas kaunitaris», Blanche DuBois’d balletis «Tramm nimega Iha», Dražeehaldjas Tšaikovski «Pähklipurejas». Esitaja Rahvusooper Estonia;
• Jevgeni Grib – lühiballeti «Valgus aknas» koreograafia ja lavastuse eest Eesti Rahvusballeti etendusel «Balletiõhtu. Eesti ballett 100». Esitajad Rahvusooper Estonia ja Eesti Balletiliit;
• Marita Weinrank – eriilmeliste rollide suurepärase karakteritunnetusega esituse eest: Katariina (Eduri/Aintsi «Katariina I»), Carabosse (Tšaikovski «Uinuv kaunitar»), Võõrasema (Harangozó/Kocsaki «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi»). Esitaja Rahvusooper Estonia;
• Rauno Elp – aastal 2018 Jack Rance (Puccini «Tütarlaps kuldsest läänest»), hollandlane (Wagneri «Lendav hollandlane»), nimiosad Hindemithi «Cardillacis» ja Tambergi «Cyrano de Bergeracis», Valentin (Gounod’ «Faust»), krahv Almaviva (Mozarti «Figaro»), Dulcamara (Donizetti «Armujook»), Scarpia (Puccini «Tosca» ning dramaatilist sügavust ja hingestatust nõudev isa Kaarel (Puuri «Pilvede värvid»). Esitaja Rahvusooper Estonia;
• Kristjan Randalu – esimene Eesti jazzmuusiku autoriplaat plaadifirma ECM Records'i alt. Esitaja Jazzkaare Sõprade Ühing;
• Linnar Priimägi – 2018. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Esitaja Ajakiri Akadeemia;
• Tõnis Niinemets – power-up comedy «Homme on Täna» lavastamise ja osatäitmise eest. Esitaja Teater OÜ;
• Joonas Sildre – graafilise romaani «Kahe heli vahel» eest. Esitaja Marko Mäetamm;
• Monika Siimets – mängufilmi «Seltsimees laps» režissööri- ja stsenaristitöö eest. Esitajad Tallinna Linnateater ja Eesti Teatriliit;
• Lembit Peterson – kuningas Leari osatäitmise eest Shakespeare`i tragöödias «Kuningas Lear» (Theatrum). Esitaja Eesti Teatriliit;
• Priit Pedajas – lavastuse «Isamaa pääsukesed» väljatoomise eest Eesti Draamateatris. Esitaja Eesti Teatriliit;
• Jaak Visnap – EV 100 puhul kunstikogumiku ja -projekti «Vabadus 21. sajandil» ellukutsumise, vedamise, teostamise ja populariseerimise ning 10 aastat Kihnu kunstilaagrite korraldamise eest. Esitajad Sihtasutus Kihnu Kultuuriruum ja Raul Meel;
• Rainer Sarnet – Vaba Lava kuraatoriprogrammi kuuluva lavastuse «Öö lõpp»eest. Esitaja Sihtasutus Vaba Lava;
• Teet Kask, Timo Steiner, Sander Mölder – ballett «Keres» eest. Esitaja Sihtasutus Vaba Lava;
• Renee Nõmmik, Elo Unt, Jaanus Randma, Marina Kuznetsova, Aveli Asber, Tiina Ollesk, Meelis Lusmägi, Katrin Essenson, Ardo Ran Varres – festivalil Gaudeamus 2018 etendunud tantsulavastuse «JAANIÖÖ MÜSTEERIUM» loomise eest. Esitaja Fine 5 Tantsuteater;
• Greta Koppel – Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumi ja Washingtonis asuva Rahvusgalerii suurejoonelise näituseprojekti «Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades» koostamine ja kureerimine. Esitajad Sihtasutus Kunstihoone, Tallinna Linnateater, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing;
• Regina Lukk-Toompere – Toon Tellegeni raamatu «Kõik on olemas. Lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest» illustreerimise ning näitusetegevuse eest Eestis ja välismaal. Esitaja Eesti Lastekirjanduse Keskus;
• Maarja Vaino – A. H. Tammsaare 140. aasta juubeli läbiviimise, Kirjandustänava festivali üheks eestvedajaks olemise ja kirjanduspärandi eestkõnelejaks olemise eest. Esitaja Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts;
• Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro – kommunismiohvrite memoriaali loomise eest. Esitajad Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Sisearhitektide Liit;
• Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro, Lidia Zarudnaja – kommunismiohvrite memoriaali «Teekond» autorid. Esitaja Tallinna Linnateater;
• Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Eik Hermann – Eesti Kunstiakadeemia uue hoone õnnestunud arhitektuurse lahenduse eest. Esitajad Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstiakadeemia;
• Ardo Ran Varres – originaalmuusika lavastustele Goethe «Faust», Võrõpajev «Dreamworks», Kivastik «Kostja ja hiiglane. Päts», Helen Käit/Mehis Pihla «Lohe needus», Kivirähk «Elu ja armastus»; helikujundus lavastustele «33 variatsiooni» ja «Tunnike rahu»Esitaja Eesti Näitlejate Liit;
• Märt Meos – teatripildi rikastamise eest välislavastajate Eestisse toomisega - «Hipide revolutsioon» Juri Kvjatkovski, «Pikse pill» Damir Salimsjanov, «Kostja ja hiiglane. Päts» Aleksandr Ogarjev, «Transiit» Dmitri Jegorov; Eesti kultuuri päevade korraldamine Krasnojarskis; Narva Vaba Lava avamine. Esitaja Eesti Näitlejate Liit;
• Olga Privis – silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal. «Sajandi lugu – EV100»: «Hipide revolutsioon», «Enne meid oli veeuputus», «Puudutada kuud», «TULEB /EI TULE»; NUKU Teater «Gulliveri Reisid» ja «Protsess»; Vene Teater: «Richard III», «Pardijaht», «Tuli mees naise juurde», «Tapatöö jumal», «Külmunud laulud», «Omon Ra». Esitaja Eesti Näitlejate Liit;
• Laura Linsi, Roland Reemaa – Eesti ekspositsioon 16. Rahvusvahelisel Veneetsia Arhitektuuribiennaalil; biennaaliga kaasneva raamatu «Nõrk monument. Pjedestaalialused arhitektuurid» (Park Books, Zürich, 2018) koostamine; magistristuudio juhendamine Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri teaduskonnas 2018 sügissemestril; EV100 kunstiprogrammi kuulunud näituse «Toimumata jäänud tulevikud Eesti modernismis" koostamine 2018. aasta suvel ERMi Heimtali Muuseumis; loengusarjas “Elav ruum” loengu andmine teemal «Ruumietüüdid Veneetsias ja Heimtalis»; Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimunud Ingel Vaikla isikunäituse «Sinust on saanud see ruum» ruumilahenduse loomine. Esitaja Eesti Arhitektuurikeskus;
• Margus Ott – luulekogu «Kirju vägi» eest. Esitaja Mart Kangur;
• Ingrid Allik – Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimunud näituse «Kuidas: elada. Virtuaalsed biograafiad» ning European Ceramic Context 2018 Eesti esindamise eest. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
• Liina Siib – 2018. a näituste ja tegevuse eest kunstnikuna. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
• Marko Mäetamm – loomingulise tegevuse eest aastal 2018. Esitaja Eesti Kunstnike Liit;
• Elnara Taidre – kuraatori- ja teadustegevus aastal 2018. Esitaja Eesti Kunstnike Liit;
• Flo Kasearu – isikunäituste  «Varjupaiga festival» Pärnu naiste varjupaigas, «Aia auk» Temnikova & Kasela galeriis ning «Vana-vana-vana-vana-paberinirk» Koidula muuseumis eest. Esitaja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus;
• Kaur Alttoa – 2018. aastal ilmunud koguteose Tartu toomkirikust – «Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum» eest. Esitaja Tartu Ülikooli muuseum;
• Maarin Ektermann, Mary-Ann Talvistu – projekti «Kunstnikud kogudes» eest, mis viis kümme kaasaegset kunstnikku töötama kümne Eesti väikemuuseumiga ning oli EV100 kunstiprogrammi suurprojekt. Esitaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus;
• Janika Kronberg, Brita Melts – Karl Ristikivi mälestuste ja vestluste kogumiku «Kröits ehk Ristikivi», Karl Ristikivi romaanitriloogia «Põlev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikud» saatesõna, Karl Ristikivi/Jaan Kaplinski «Maa ja rahvas/Valgusepühad» eest. Esitaja Eesti Kirjanduse Selts;
• Andreas Trossek – tegevuse eest ajakirja Kunst.ee peatoimetajana. Esitaja Eesti Kunstnike Liit;
• Heili Einasto – monograafia «Rahel Olbrei – eesti tantsuteatri rajaja», Mai Murdmaa elulooraamatu «Teekond tantsus» vormistamise, ajakirjas «Nordic Theatre Studies» ilmunud artikli «Path Dependency in Theatre Funding», Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis toimunud näituse «Tantsides vabaks» kureerimise, eesti tantsukunsti populariseerimise eest ERR-i sarjas «Eesti lugu» ning loengute eest Eesti Rahvusraamatukogus ja Narva Ooperis. Esitaja Teatrihoov;
• Andra Teede – dokumentaallavastuse «Südames sündinud» eest. Esitaja OÜ Tähesõjad;
• Maria Peterson – dokumentaallavastuse «Südames sündinud» eest, lavastuste «Üksi ja Esmeralda» ja «Kirsiaed» ning rollide eest lavastustes «Öö lõpp», «Muna» ja «Suur Maailmateater». Esitaja OÜ Tähesõjad;
• Andres Noormets – Henrik Ibseni «Naine merelt» (Ugala) ning Martin Alguse «Midagi tõelist» (Vanemuine) lavastuste eest. Esitaja Teater Vanemuine;
• Jaagup Roomet – 2018. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Esitajad Eesti Kinoliit, Eesti Animatsiooni Liit ja Eesti Filmitööstuse Klaster;
• Toivo Tulev – suurteose «Kolm sümfooniat» eest Eesti Muusika Päevadel ning Naxose plaadimärgi all ilmunud autoriplaadi «Magnificat» eest. Esitajad Eesti Heliloojate Liit ja Ansambel Vox Clamantis;
• Ansambel U (Helena Tuuling, Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes, Vambola Krigul) – tänavu oma 15 tegevusaastat tähistav ansambel on jätkuvalt kõrgvormis üllatades ja vaimustades oma uuenduslike ja kunstiliselt tipptasemel kavadega nii Eestis kui ka välismaal. Esitaja Eesti Heliloojate Liit;
• Maarja Kangro – raamatu «Minu auhinnad» eest. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
• Doris Kareva – 2018. aastal ilmunud kohavaiba «Unes nägin ma Eestimaad» eest. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
• Kerttu Rakke – romaani «Häbi» eest. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
• Endrik Üksvärav – särava, mitmekülgse ja pühendunud tegevuse eest Eesti kultuuri tutvustamisel ja edendamisel Eestis ja välismaal.  Esitaja MTÜ Kerema Kultuurikoda;
• Jüri Reinvere – Eesti heliloomingu orkestriloomesse uudse tipptaseme toomise eest ning Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri poolt esiettekandele tulnud orkestriteos «…ja väsimus õnnest nad tantsima viis» eest. Esitaja Ajakiri Muusika;
• Paavo Järvi – Eesti interpretatsioonikunsti maailma tipplavadele viimise ning Eesti muusikakunsti tutvustamise ja propageerimise eest maailmas. Esitaja Ajakiri Muusika;
• Tõnu Kaljuste – «Eesti Vabariik 100» tippsündmuste juhtimise ja läbiviimise eest: «Üheslaulmine», Tobiase «Joonase lähetamise» algversiooni ettekanne, menukad kontserdid Pariisis ja USAs. Esitaja Ajakiri Muusika.

Viis preemiat suurusega 9 600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Riiklike kultuuripreemiate määramise otsustab valitsus ning need antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis toimuval tseremoonial koos riiklike spordipreemiate, teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.