Näitus otsib võrdõiguslikumat vaadet Eesti arhitektuurile

Valve Pormeister. Jäneda sovhoostehnikum, 1968–1974. Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Reedel, 25. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis näitus «Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile». Esimest korda võetakse Eesti ruumikultuur vaatluse alla feministlikust perspektiivist, käsitledes teemasid alates 1930. aastatel hariduse saanud esimestest Eesti naisarhitektidest kuni siinse arhitektuuri- ja planeerimistegevuseni tänapäeval. Näituse peamine eesmärk on olla arutelu ärgitaja, mitte lõplike uurimistulemuste esitleja või hinnangute andja.

Feminismi kui naiste võrdseid õigusi väärtustava metodoloogia võimalusi on nii Eesti arhitektuuriajaloos kui ka siinsetes kaasaegse ruumikultuuri käsitlustes kasutatud ülimalt harva. Ometi on tegemist suunaga, mis võimaldab ruumi loomist ja selle kasutusviise vaadelda harjumuspärasest erinevalt. Näituse koostajate soov on pakkuda teeotsi edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle arutlemine üleüldse lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis avavad teemat nii naiste kui ruumi loojate aga ka kasutajate vaatepunktist.

Kuigi nõukogude perioodist tänini on arhitektuuri õppinud sama palju või isegi rohkem naisi kui mehi, domineerivad nii ajalookäsitlustes, näitustel kui ka preemiasaajate hulgas mehed. Selle fenomeni põhjuseid tuleb eelkõige otsida tipptasemel arhitektuuri praktiseerimise nõudlikkusest, mis teeb töö- ja pereelu ühildamise keerukaks, ning sõltuvusest arendajate ja tellijate maskuliinsest maailmast.

Näitus annab statistilise ülevaate Eesti naisarhitektide osakaalust, esindatusest ja tunnustatusest läbi aegade, samuti uurib seda, millised stereotüübid seostuvad naisarhitektide loominguga ning kas neil on mingitki alust. Näitus küsib võrdõigusliku ruumi järele ja vaatleb seda, kas ja kuidas ruumi ülesehitus mõjutab soorolle ning perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid.

Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti praktiseerivad naisarhitektid eri põlvkondadest. Lisaks leiab näituselt noorte arhitektide Laura Linsi ja Roland Reemaa miniuurimuse Eesti naisteajakirjade mõjust eluruumi moderniseerumisele ning kunstnik Flo Kasearu kohaspetsiifilise, naise ruumi teemat kommenteeriva kunstiteose.

Näitus jääb avatuks 19. maini 2019.

Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile

Kuraator: Ingrid Ruudi

Erikülalised: Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa

Abilised: Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad)

Ruumiline kujundaja: Katrin Koov

Graafiline kujundaja: Laura Pappa

Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander Projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, KAOS Arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Ann-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi