Postimehe kultuurivedur on Augustibluus
Lisatud video festivali korraldajatega!

Reedel andis Postimehe kultuuritoimetus üle traditsioonilise aastaauhinna Kultuurivedur. Kultuurivedur 2018 laureaat on Augustibluus.

Haapsalus toimuv Augustibluus on aastaid populariseerinud ja pildil hoidnud väärikate traditsioonidega ning õhtumaade pop- ja rock-kultuuri arengus võtmelise tähtsusega bluusižanri. Just Augustibluus on tutvustanud bluusižanri rahvusvahelisi tippe Eesti publikule, oluline on ka see, et festival on pakkunud kohalikele bluusimuusikutele võimalust esineda suurel laval suure publiku ees.

Postimehe kultuuritoimetuse hinnangul väärib Augustibluus Kultuurivedurit oma jonnakuse ja söekuse eest, kõigele vaatamata on nad suutnud  korraldada viimase veerand sajandi jooksul järjepidevalt ning kõrget kunstilist taset hoides üleriigilise tähtsusega rahvusvahelist festivali väljaspool Tallinna, elavdades seeläbi Haapsalu üldist kultuurielu.

Postimehe kultuuriveduri üleandmine. Fotol Martti Mutli. Raul Ukareda, Heili Sibrits ja Indrek Ditmann. Foto: Remo Tõnismäe/ AS Eesti Meedia

FOTO: /

Augustibluusi korraldamist alustasid 1994. aastal Gülnar Murumägi ja Roman Sultangirejev, alates 2008. aastast on seda üritust vedanud Indrek Ditmann ja Raul Ukareda.

«Me idee on teha siin kauges maanurgas bluusifestivali nii bluusisõpradele kui ka neile inimestele, kes ei muidu iga päev bluusi ei kuula; tuua Eesti publikule koju kätte bluusimaailma absoluutseid tippe, pakkuda kohalikele bluusiartistidele võimalust ennast näidata ning kaasata ka neid eesti muusikuid, kes igapäevaselt bluusi ei mängi,» ütlevad Ditmann ja Ukareda.

Augustibluusi vennad soovitasid kuulata nii bluusiklassikat kui värskemat kraami. Kõigepealt kuulake, kuidas kõlab BB Kingi legendaarne «Let The Good Times Roll»...

ja siis Jouey Landrethi «Still Feel Gone».

2019. aasta suvel toimub Augustibluus juba 26. korda. 2.-4. augustini näeb ja kuuleb festivali kümnel laval üle 30 kontserdi. Esinejad tehakse teatavaks 21. märtsil.

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel. Meie jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.

Postimehe kultuuriveduri üleandmine. Fotol Postimehe vastutav väljaandja ja peatoimetaja kt Merili Nikkolo, kultuuriajakirjanik Juhan Raud, Augustibluusi korraldajad Martti Mutli, Indrek Ditmann, Raul Ukareda, kultuuriajakirjanil Alvar Loog, kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits ja kultuuriajakirjanik Hendrik Alla. 

FOTO: Foto: Remo Tõnismäe/ AS Eesti Meedia

Augustibluus sai 14. veduri, mille on  meisterdanud puusepp Boris Puusepp. Lisaks käsitööna valminud vedurile kaasneb tiitliga ka Postimehe tellimus.

Senised laureaadid:

2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest

2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest

2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse»

2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde

2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja «Avatud Eesti Raamat» kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste

2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest

2011 – Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse

2012 – saate «Tujurikkuja» meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt

2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvorm idee algatamise ja elluviimise eest

2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet

2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik

2016 – Loomingu Raamatukogu

2017 – Enn Kunila Eesti kunsti tutvustamise eest

2018 – Augustibluus. Väärikate traditsioonidega ning õhtumaade pop- ja rock-kultuuri arengus võtmelise tähtsusega bluusižanri populariseerimise ja pildis hoidmise eest eesti kultuuris

Tagasi üles