Béjart Ballet Lausanne tuleb Eestisse
18. veebruar 2019, 18:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/18/11799568t1hb1eb.jpg)
Kõigil balleti ja kaasaegse tantsu armastajatel tekib unikaalne võimalus näha oma silmaga ühe etenduse raames lausa kaht maailmakuulsat lavastust õhtu jooksul, kui 25. aprillil esineb Tondiraba jäähallis Béjart Ballet Lausanne – novaator koreograafiamaailmas, kes esmakordselt võttis balletinäidendite jaoks kasutusele suured spordiareenid.
Tallinna balletiõhtu esimene osa on ballett «t 'M et variations…», mille lõi Gil Roman kümme aastat pärast Béjarti surma. Muusika autorid on Nick Cave ja Warren Ellis. Balletis muutuvad liigutused sõnadeks, mis pöörduvad Maurice’i poole isikliku päeviku kujul. Kogu tegevus kujutab endast variatsiooni armastuse ja sisemise tantsu vajaduse teemal, mis on väljendatud kaasatõmbava koreograafiaga, peoga, mis on täis värve ja rõõmu.
Teine osa koosneb lavastusest «Béjart austab Maurice’i» («Béjart fête Maurice») – pas de deux seeria, mis on põimitud mitmete Béjarti ballettide väljavõtetega. See rapsoodiline balletipidu tutvustab Maurice Béjarti maailma — kunstniku, kes unistas ja mõtles suurelt ega kartnud hõlmata liiga palju. Gil Roman ühendas osad pidulikku ettekandesse, lihtsasse kokkusaamisse, et ülistada Béjarti inimlikkust. Balletti esitatakse Beethoveni, Weberni, Straussi, Rossini ja teiste tuntud autorite ning maailma rahvaste muusika saatel.
20. sajandi koreograafiageenius Maurice Béjarti looming on muutnud traditsioonilise balletikunsti arusaama. Ta pole kunagi pöördunud klassikalise balletiloomingu poole puhtal kujul. Ta kasutas klassikalist liigutust «transformeerimine ja deformeerimine». Selle tantsukunsti mässaja printsiibid on «ilu, energia ja efektsus».
Maurice Béjarti maailmakuulus trupp Béjart Ballet Lausanne on saanud koreograafi hääleks, jalgadeks ja käteks ning tema tantsufilosoofia peegelduseks, tegutsedes juba juba üle veerandsajandi. Béjarti novaatorlikuks projektiks said sünteetilised näidendid, kus liitusid tants, laul ja pantomiim. Selle projekti realiseerimine nõudis suuremaid esituspaiku. Béjart oli esimene koreograaf, kes kasutas balletinäidendite jaoks suuri spordiareene. Näidendi ajal asusid orkester ja koor hiiglaslikul platvormil. Näidendid võisid toimuda mistahes areeni alal või mitmel alal samaaegselt.