Avalikul loengul räägitakse muinsuskaitsest sotsiaalmeedia ajastul

Loengusarja «Elav ruum» järjekordne külaline on muinsuskaitsja Triin Talk.

FOTO: Plakat

Loengusarja «Elav ruum» järjekordne külaline on muinsuskaitsja Triin Talk. Kolmapäeval, 6. märtsil kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos toimuva tasuta loengu teemaks on muinsuskaitse ja sotsiaalmeedia.

Muinsuskaitse kui valdkonna üldine maine mõjutab inimeste suhtumist pärandihoidu ning inimeste suhtumine loob ja kujundab omakorda muinsuskaitse mainet. Erinevaid legende Muinsuskaitseametist kui repressiivorganist, rohketest trahvidest ja ebamõistlikest nõuetest majaomanikele on kuulnud ilmselt paljud. Kust need jutud aga alguse saavad, kas ja mil määral on neil tõepõhi all, on olnud keerukas kindlaks teha. Sotsiaalmeedia ajastul on võimalik jutulõimesid lahti harutada ning muinsuskaitse institutsioonina kodanikele lähemale tuua. Mis on aga mitteformaalse suhtluse head ja vead ning milliseid väljakutseid sotsiaalmeedia esitab?

Triin Talk (1985) on õppinud restaureerimist ja muinsuskaitset Eesti Kunstiakadeemias ja Antverpeni Kõrgkoolis. Ta on tegelenud kogukonnaaktivismiga Telliskivi seltsis ning veidi ka ettevõtlusega. Enamuse tema töisest elust on seni täitnud avalik teenistus: ta on töötanud Tallinna Kultuuriväärtuste ametis miljööalade spetsialistina ning Muinsuskaitseametis ehitismälestiste peainspektorina. Eelmise aasta lõpust on ta vabakutseline ning harjutab hetkel viljakat mittemidagitegemist.

«Elav ruum» on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on mõtteline täiendus arhitektuurimuuseumi püsinäitusele «Elav ruum. Sajand Eesti arhitektuuri», mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. sajandi.

Tagasi üles