Täna hommikul toimuma pidanud pankrotistunud suurärimehe Guido Sammelselja firmale kuulunud maalikogu oksjon luhtus, sest kohale ei ilmunud ühtegi huvilist. Haus galerii Piia Hausmann kahtleb aga tugevasti, kas Eesti kunstiturul on võimalik korraga maha müüa 105 teost.
Kui oksjoni alguseni oli jäänud viis minutit, arvas Sammelselja firma OÜ Beta Systems pankrotihaldur Tarvo Lindma, et seekord jäävad 105 Eesti kunstniku teost müümata, sest kuigi paar korda oldi kogu vastu huvi üles näidatud, polnud keegi oksjonil osalemiseks nõutavat tagatisraha maksnud. Just nii läkski.
«Tuleb uus enampakkumine madalama alghinnaga ja tõenäoliselt paneme taas müüki tervikuna,» sõnas Maria Mägi advokaadibüroos töötav Tarvo Lindma. Tervikkoguna müümist eelistatakse Lindma sõnul seetõttu, et teoste üksikmüük on aeganõudev, aga pankrotiprotsess peab olema kiire. «Pankrotihaldur ei saa loota, et kunagi tulevad kunsti müümiseks paremad ajad,» sõnas Lindma.
Pankrotihalduri sõnul on pea pool kogust õnnestunud ka juba maha müüa ning osa neist müüdi Vaal galerii oksjonil. Kuid see oli Lindma sõnul vaevaline ja aeganõudev ning ka oksjonil müümine toob kaasa kulusid. Kuna kunstiteoste nõuetekohane säilitamine on kulukas, siis ühtse koguna müües saaks teoste eest Lindma sõnul küll vähem raha, küll aga saab nii teoste säilitamisele kaasnevatele kuludele kiiremini piiri panna. «Eks alandame hinda, kuni vara ära ostetakse,» kinnitas pankrotihaldur ja arvas, et ilmselt ostab selle kogu keegi eesmärgiga investeerida.
Kunsti nii müüa ei saa
«Inimesed usuvad, et oksjon on mingi võluvägi ja selle abil saab kõik müüdud. Tegelikult on Sammelselja kogu aja jooksul kogunenud, tal on hoopis teine väärtus ning seda ei saa niimoodi müüa,» kinnitas Haus galerii omanik Piia Hausmann. Ta lisas, et rääkis sellest ka pankrotihalduritele, kui need Sammelselja pankrotiprotsessi alguses tema poole pöördusid.
Galeristi arvates õnnestuks kogu realiseerida juhul, kui see autorite ja teoste kaupa osadeks jagada ning mingi aja jooksul võib-olla läbi kohalike oksjonipidajate ühe-kahe kaupa maha müüa. «Niimoodi ei osta seda keegi, Eestis lihtsalt ei ole seesugust turgu ja ostjat,» kinnitas 15 aastat kunstigaleriid juhtinud Hausmann.
Tänasel oksjonil oli 105 teose alghinnaks märgitud 76 279 eurot. «Ma tean seda kogu, seal ei saa olla midagi mõttetut. Ma ei kahtle kogu väärtuses,» kinnitas Hausmann, kelle sõnul üksjagu kogus olevaid teoseid ostetud just tema galerii vahendusel.
«Ta võib olla kollektsioonina kellelegi atraktiivne, kui maksab näiteks 50 000 eurot,» arutles Hausmann kogu võimaliku müügi üle. Sel juhul hakkaks kogu soetaja ajapikku teoseid realiseerima ja investeeringuna tasuks see end ka ära. Aga need, kel on tänapäeval raha kunsti ostmiseks, ostavad seda Hausmanni sõnul endale, mitte plaaniga seda edasi müüa.
«Et investori raha sellesse suunata ja panna teda sinna investeerima, selleks tuleb temaga natuke tegeleda,» kinnitas Hausmann ja lisas, et sel juhul vajaks investor eksperti, kes suudaks teoste võimaliku edasimüügi võimalused ära põhjendada. «Seda pankrotihaldur teha ei suuda,» usub Hausmann.
Galerist ei usu, et Sammelselja kogu osade kaupa müük Eesti kunstiturgu segi lööks. «Pigem lööb segi see, kui korraga paisatakse müüki, kui kannatlik meel,» sõnas Hausmann.
Eesti kunstituru hetkeseisust rääkides sõnas Hausmann, et müüginumbrid on tagasihoidlikud, oksjonid ei ole enam nii aktiivsed ning kaubeldakse rohkem, kuid kunstiturg toimib. «Midagi katastroofilist ei ole. Kes ostavad, need ostavad, ja osa on tagasi tõmbunud,» tõdes Hausmann. Seda, et Eesti kunstiturg taas nii aktiivseks muutuks, nagu mõne aasta eest, galerist ei usu.