Maria Minerva: sädet peab olema!

Maria Minerva

FOTO: Marek Chorzepa

Lo-fi-süntesaatoriprintsessil Maria Minerval (kodanikuna Maria Juur) tegemist jätkub. Londonis elaval eestlannal on pooleli Euroopa turnee, samuti ilmus just populaarse plaadifirma 100% Silk (Not Not Funi allüksus) alt EP «Sacred And Profane Love» – järjekorras juba neljas Maria Minerva helikandja 2011. aasta sees.

Maailma popmuusikaväljaanded ja -organisatsioonid teevad kokkuvõtteid aasta parimatest. Maineka internetiväljaande Quietus küsitluses pälvis Maria Minerva suvel ilmunud LP «Cabaret Cixous» 46. koha, edestades Mogwaid ja jäädes kahe kohaga alla Björkile. Üks šefimaid Briti plaadipoode Piccadilly Records arvas «Cabaret Cixous» olevat 4. koha väärilise.

Oled nüüd vahet pidamata kaks kuud ühest Euroopa punktist teise sõitnud: «Trans-Europa Express», nagu laulis kunagi Kraftwerk. Kas on ära ka tüüdanud?

Väga. Tegelikult pidin pühapäeval juba Lissaboni tulema, aga jõudsin eile, kuna Heathrow’ kohal oli udu ja polnud võimalik lennata. Ära on tüüdanud see pidev lennujaamades passimine ja mõte, et alati peab lennujaama minema. Elu möödub lennujaamades või nagu Prince kunagi laulis: elu möödub taksodes. Tegelikult tahaks hoopis Lissabonis elada elu, süüa sidrunit ja juua kohvi.

Tuur sul tegelikult veel kestab ja punkti paned sellele Tallinnas 16. detsembri Mutant Discol. Räägi mõnest kõige ägedamast kohast ja kontserdist, mis on ette tulnud!

Paar kõrghetke on olnud, kuigi enamasti on hetked sellised keskmised. Manchesteris oli kindlasti meeldejäävaim kontsert. Peab ütlema, et inimesed Manchesteris vastasid täpselt minu ettekujutusele sellest müütilisest linnast. Muusikamaitse tundus neil olevat väga hea.

Mu kontserdi korraldasid sealse kultusliku plaadipoe Piccadilly Records tüübid, sellised ekstsentrilised britid. Nii hulle musafriike kui Manchesteris pole ma vist kuskil näinud. Tuleb veel lisada, et tosse hoitakse neil au sees ja kõigile meeldisid mu uued Nike tossud.

Manchesteri ja Piccadillyga veel selline lugu, et viimati kui Arcade Fire käis seal kontserti andmas, hüppasid nad ka poest läbi. Poes mängis juhuslikult minu plaat ja see tekitas tüüpides huvi.

Pärast nende Jeremy Gara kirjutas mulle ja ütles, et väga meeldib. Ma rääkisin talle, et meie president Toomas Hendrik Ilves on teie suur fänn. Ta vastas, et ei tea, kas see on hea või halb.

Käisid ka Kreekas kontserti andmas. Kuidas seal oli?

Miks just seda teada tahad?

Lugejat huvitab.

Sõbrad tegid enne Kreekasse minekut nalja, et lähed sinna ja ei maksta raha ära. Sellist asja muidugi ei olnud, raha maksti ära ja kõik oli tipp-topp. Rahvas istus kohvikutes ja ei tundunud, et neil väga raske aeg on.

Andsid just välja uue EP. See on tänavu juba su neljas helikandja. Kas nüüd tuleb vahe sisse?

Väike vahe tuleb. Andergraundis möllates on see tore, et asjad liiguvad kiiresti – nii et ma pakun, et kevadel juba ilmub järgmine EP, koos LA Vampiresiga. Järgmist albumit hakkan kohe salvestama ja see võib-olla siis tuleb suve hakul.

Kuid inimesed kipuvad unustama, et materjal on suures osas vana.

Ma ka kipun unustama. Oled välismaa intervjuudes rääkinud, et tahad magamistoast välja tulla ja korralikus stuudios salvestada.

Tõsi see on ja esimest korda ongi mul nüüd võimalus väikest stuudioruumi kasutada, nii et eks näis, mis välja tuleb. Täna viingi oma kola stuudiosse ja järgmisel nädalal hakkan lindistama. Tuuritamise eest saadud rahaga olen natuke varustust juurde ostnud ja võimalik, et mu uuel plaadil kuuleb isegi Moogi süntesaatorit, vana lemmikut pillide hulgast.

Tõenäoliselt kõige rohkem uhke olengi selle üle – mitte niivõrd leibeli või plaatide üle, aga et nullressursside ja ka nulloskustega võib jõuda punkti, kus sõidad mööda Euroopat ringi ja reaalselt teenid. Ilmselt näitab see, et natuke sädet peab ikka inimeses olema.

Meeldib sulle esineda?

Ei meeldi tegelikult eriti. Ma arvan, et muusikuna ikka veidi vastutan inimeste ees, see tähendab, esinemine on osa tööst. Muidugi lisandub ka fakt, et esinemine on ainus asi, millega saab raha teenida.

Unistustes ikka tahaks olla selline Kate Bush, elada kuskil maavillas ja esineda vähe ja olla hästi eksklusiivne. Kahjuks praegu ei saa ma seda lubada. Muusikat teha ja välja anda mulle tegelikult meeldib, kuid esinemine on mingis mõttes selline imelik kõrvalliin, millel on, nagu näha, kalduvus kogu me elu endasse imeda.

Sa oled oma tuuri ise manageerinud ja kõike üksi teinud – kas on selles liinis ka mingit kõrvalabi ette näha?

Manageerisin ise, kuna inimesed kirjutasid, et tahavad mind esinema, ja ma lihtsalt kirjutasin vastu. Nüüd olen jõudmas punkti, kus ei jaksa honorarivaidluste ja lennupiletitega enam absoluutselt tegelda, nii et sobiva agendi leidmine on veel sel aastal plaanis.

Ma lihtsalt olen kohutavalt halb rahaküsija ja kohati tunnen, et teen heategevust. Agendist oleks abi küll.

Varsti tulevad jõulud. Mida sa jõuluks tahad?

Moogi süntesaatorit ja oma väikest õde näha.

Tagasi üles