Kuidas sai Tallinnast linn?

Niguliste kiriku ehitus

FOTO: Tallinna linnamuuseum

Alates 22. maist on Tallinna Linnamuuseumis avatud näitus «Linnusest linnaks. Taanilinna sünd 800 aastat tagasi».

Näitus uurib Tallinna kui linna kujunemist. Kui vana on Tallinna ala asustus? Millal saab linnast linn? Mis toimus Taani kuningas Valdemar II ristiretkega ja milline oli Taani võimu algusaeg?

Näituse mahukaim osa – linna loomine – vaatleb Tallinna kujunemist alates 13. sajandist. Sisuliselt kahe-kolme põlvkonna jooksul kerkis praeguse vanalinna territooriumile linn, mille jälgi näeme tänapäevalgi linnamüüriga piiratud alal kõndides.

Näitusele on kaasatud arheoloogiline materjal Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust, võrdluseks on toodud ka esemeid Tartust ja Riiast.

Taaniaegsele Tallinnale on arheoloogiliste andmete põhjal detailideni mineva väljanägemise ja elu andnud kunstnik Jaana Ratas. Lisaks pakub animeeritud linnamudel ülevaadet linnaehituse erinevatest etappidest.

2019. aastal möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest kirjalikes allikates seoses Taani kuninga Valdemar II ristiretkega Põhja-Eestisse. Sel puhul tutvustab Tallinna Linnamuuseum tänavu Taani ja Eesti ühist ajalooperioodi ning Tallinna asutamisaega 13. sajandil.

  • Kuraator: Erki Russow, Tallinna Ülikool
  • Rekonstruktsioonid ja kaardid: Jaana Ratas
  • Kujundus: b210
  • Graafiline disain: Stuudio Stuudio
  • Näitus jääb avatuks kuni maini 2021.
  • ​NB! Suvehooajal on Linnamuuseum Vene 17 avatud iga päev kell 10–18.

Näitusega ja «Tallinn 800» aastaga kaasnevad teemapäevad, linnaretked ja loengud, lisaks pakuvad Tallinna Linnamuuseumi filiaalid elamuslikku kogemusõpet. Ülevaate kogu teema-aastal toimuvast annab erileht tallinn800.ee.

Tallinn 800 märgi all toimuvad linnaretked «Lahingust linnani»: jalutuskäik läbi taaniaegse Tallinna algab Linnamuuseumi näitusel ja lõpeb Taani Kuninga aias. Läbi vanalinna jalutades vaadatakse, kuidas 13. sajandil hakkas kujunema linna ilme: kirikud ja kloostrid, kodanike elamud ja algne kaitsemüür.

Tagasi üles