Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/05/2155357t1h5b23.jpg)
1. ja 2. juunil kell 19 tuleb Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis ettekandele lavakava Juhan Viidingu loomingust ja koorimuusikast, kus ühendavad jõud kammerkoor Collegium Musicale, näitlejad Teele Pärn ja Priit Põldma ning dirigent Miina Pärn.
Esiettekandele tuleb kolm uut kooriteost Viidingu sõnadele, mille autorid on Tõnis Kaumann, Sander Pehk ja Pärt Uusberg.
«Juhan Viiding on luuletaja, kellega olen kohtunud ainult trükisõna ja helisalvestiste kaudu. Ta on oma luulekogudena praegugi siinsamas raamaturiiulil ja võib lugejale kättesaadavaks teha midagi väga olulist. Viidingu elutunnetus, tabav sõnastus ja seda kõike saatev vahe huumor on midagi, millest tundsin puudust ka koorimuusikas,» lausus Miina Pärn.
«Koos Teele Pärna ja Priit Põldmaga valmis lavakava, kus on ruumi nii muusikale, Viidingu enda mõtetele kui ka ühele olulisele teatritekstile, millega Juhan Viiding ja Tõnis Rätsep tegelesid.»
Kammerkoor Collegium Musicale esituses kõlab Veljo Tormise «Tornikell minu külas» (sõnad Fernando Pessoa, tõlkinud Ain Kaalep, tekstid valinud Juhan Viiding) ning Viidingu tekstidele loodud Tõnis Rätsepa laul «Kiri vendadele» (seadnud Teele Pärn), Tõnis Kaumanni «tematemaatikatematemaatika» (esiettekanne), Pärt Uusbergi «Mõtisklused Juhan Viidingu sõnadele» (esiettekanne), Sander Pehki «Nüüd on mul selge» (esiettekanne) ja Veljo Tormise «Neli etüüdi Juhan Viidinguga».
Lavakava leiab aset Juhan Viidingu sünniaastapäeval ning tuleb ettekandele kahel õhtul, 1. ja 2. juunil kell 19 Kirjanike Maja musta laega saalis.
Tallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, eriti oluline on eesti heliloojate looming.
Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme. Aastas annab koor keskmiselt 40 kontserti. Koori kaheksa tegevusaasta sisse jäävad lisaks Eestile kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis ja Jaapanis.
Olulistest festivalidest saab välja tuua näiteks Rhein Vokal ja Schleswig-Holstein Saksamaal, Al Bustan International Festival Liibanonis, Moravsky Autumn Brnos, Tšehhis ja Wratislavia Cantans Poolas. Kollektiividest kindlasti Helsingi Barokkorkester (Soome), Rascher Saxophone Quartet (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkester (Poola) ja barokkansambel Barrocade (Iisrael).
Eesti heliloojatest on enim esitatud Veljo Tormise loomingut. 2017 võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi «Let the People Sing» Grand Prix. Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolmel korral aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011).
Ükski teine Eesti koor pole seda tunnustust nii mitmel korral pälvinud.
Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla.
Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 1. oktoobril 2018. aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.