Eesti film sõidab rongiga juubelile

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti film tähistab sajandat sünnipäeva.
Eesti film tähistab sajandat sünnipäeva. Foto: Repro

Pole see eesti film nii nooruke midagi – Johannes Pääsuke jäädvustas juba sada aastat tagasi Vene piloodi Sergei Utotškini õhulennu Tartu kohal. Väikerahvaste filmikunst alles tõstis pead, vaid paar aastat varem oli see tärganud Lätis, Sergei Eisensteini enda sünnimaal.



Põhjust juubeldada seega on – kuidas, sai selgemaks eile, kui «Eesti film 100» programmijuht Jaak Lõhmus tutvustas järgmise aasta sünnipäevaürituste kalendrit, milles eilse seisuga oli juba ligemale poolsada ettevõtmist.

Juubeliaasta kulminatsioon saabub 30. aprillil Tartus – selsamal päeval, ainult et uue kalendri järgi, kui Tartu kinoteater Illusion esimest korda todasama, vaid mõni päev varem üles võetud Utotškini õhulendu näitas. Tallinnast sõidab sel puhul Tartusse spetsiaalne kinorong, mis toob kohale mitusada kineasti ja kus toimuvast teeb otselülitusi raadio. Tartus marsitakse rongkäigus läbi linna ülikooli peahoonesse, kus toimub aktus ja kus saabujaid tervitab ka filmiaasta patroon Toomas Hendrik Ilves.

Sama päeva õhtul leiab aga eile veel saladuseks jäänud kohas aset Eesti filmi gala, mille puhul seda korraldava Tartu filmi- ja fotokompanii Pimik üks juhte Jaak Kilmi rõhutas, et sellest ei tule mitte museaalne, vaid seksikas pidu, kus kõigil olevat lõbus ja mis suubuvat lõppedes aasta seksisündmusesse – volbriöhe.

Olgu kuis on, igal juhul teeb ETV sellest, mis sünnib laval, aga ka sellest, mis lava taga, otseülekande. Muuseas kuulutatakse laval välja ka Eesti rahva kõigi aegade armastatuimad filmid, mis on kavas välja selgitada üldrahvaliku hääletuse tulemusena, sh Postimehe abiga.  

Ideed tutvustanud Artur Talviku sõnul sündis idee ühest teisest hiljutisest hääletusest inspireerituna, kus 32 filmist kirjutajat valis saja aasta parimaks kodumaiseks mängufilmiks «Sügisballi». «Miks ainult kriitikud, anname ka rahvale võimaluse otsustada,» põhjendas ta 1. jaanuaril algava aktsiooni vajadust.

1. jaanuarist alustab juubeldamist ka ETV – saadete vahele ilmuvad spetsiaalsed lühiklipid, mis on pärit klassikalistest eesti filmidest. 6. jaanuarist on kavas veel uus filmisari «Kaadris» – aasta jooksul jõuab ekraanile 36 eesti mängufilmi, mis on varustatud värskete, 20-minutiliste selgitustega. Eraldi filmilõigu saab ka iganädalane kultuurisaade «OP!».

Mis veel? Aasta pärast detsembris avaneb elektroonilise eesti filmi andmebaasi 1. järk, kus on detailselt kirjeldatud kõiki mängu- ja sõjaeelseid kroonikafilme (vt ka PM 24.10.2011). See on üks hiiglaslik ja ütlemata vajalik töö, mille lõpp saabub alles 2017. aastal, kui on andmebaasi kantud kõik Eestis tehtud kuni 15 000 linateost.

Märtsis hakkab ilmuma 30 filmist koosnev DVD-sari «Eesti film igasse kodusse», mida levitatakse koos ajalehtedega.

Mais läheb lahti projekt «Sajandi 100 võttepaika», mille käigus kaardistatakse kõik olulisemad kohad, kus Eestis on filme vändatud – ja miks ei võiks selle tulemusena sündida filmiturism, nagu küsis eile Artur Talvik.
Üritusi, näitusi, filmiseansse tuleb igale maitsele. Jätkub filmide taastamine, sh ärkavad uuele elule «Naerata ometi», Johannes Pääsukese kroonikad ja Eesti, aga ka võib-olla ka maailma esimesed stereonukufilmid. Filmiarhiiv on välja kaevanud vana tummfilmi «Tšekaa komissar Miroštšenko», mida Jaak Lõhmus iseloomustas eile nõnda: «Nii naljakat asja pole ammu näinud!» – sellele tehakse ka spetsiaalne saatemuusika, mis kantakse koos filmiga ette kontsertidel. Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel peaks aasta jooksul esilinastuma tavatu hulk täispikki filme – kuni 11.

Küll oleks ilus, kui lõpuks ilmuks välja ka too kõige esimene, seni hävinuks või lihtsalt kadunuks peetav «Utotškini lendamine Tartu kohal».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles