/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
Merearheoloog Nikolaus Graf Sandizell kinkis Meremuuseumile Peruus vermitud hõbemündi, mis on osa 1622. aastal uppunud Portugali kuninglikust aardest.
Meremuuseumi mündikogu sai täiendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tavaliselt tuleb ühe laevavraki leidmisele mitu aastat arhiivides tööd teha, siis tänu metallikrattidele oli 1622. aastal uppunud São José leidmine märksa kergem, rääkis merearheoloog Nikolaus Graf Sandizell. Nimelt olid ebaseaduslikud aardekütid merest välja toonud ühe laeva pronksist kahuri ja püüdsid seda vanarauaks maha müüa.
Mosambiigi politsei teavitas leitud kahurist Sandizelli firmat Arqueonautas, kes seal laevavrakke uurib.
Kuna kahur oli laevalt varem maha heidetud ja nii saime teada umbkaudse piirkonna kust otsida, rääkis Sandizelli.
Portugali kuningriigi laevastiku lipulaeva São José koos legendaarse maadeavastaja Vasco da Gama lapselapselapsega oli teel Indiasse, kui seda ründas Briti-Hollandi laevastik ning kahuritules viga saanud laev uppus. Koos laevaga läks põhja ka toonase Portugali kuninga Phillip III kuuluv varandus.
Sandizelli firma tõi päevavalgele 24 000 käsitsi vermitud münti, millest 7200 on hästi säilinud. Sandizelli sõnul võib toonaseid hõbemünte võrrelda tänapäeva Ameerika dollaritega, mida saab kasutada ülemaailma.
Haruldasemad mündid anti üle Mosambiigi võimudele, teisi müüakse kollektsionääridele, et rahastada senist ja tulevasi ekspeditsioone.
Meremuuseumis on kolm päeva avatud näitus, kus on väljas osa São José leidudest. Kõige kallim näituse münt, Peruus vermitud hõbereaal jääb Tallinna – see on Nikolaus Graf Sandizelli kingitus Meremuuseumile.