Kultuurkapitali aastapreemiaid jagus Rebasele, Tarandile ja «Detsembrikuumusele»

Foto: Eesti Kultuurkapital

Laupäeva õhtul tehti teatavaks kultuurkapitali aastapreemiate saajad, kelleks teiste seas olid Mari Tarand, Raul Rebane ja filmi «Detsembrikuumus» lavastaja Asko Kase, teatas kultuurkapital oma pressiteates.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad said:

* Mari Tarand raamatu «Ajapildi sees» eest, milles kujutas ausalt ja siiralt oma venna Juhani lapsepõlve selges eesti keeles ja ajapildi sees;

* Maarja Kask, Neeme Külm Ralf, Lõoke ja Ingrid Ruudi keskkonna- ja geopoliitilise ruumiinstallatsiooni «Gaasitoru» eest 11. Veneetsia arhitektuuribiennaalil;

* Ilmar Valdur, Andres Ojari, Markus Kaasik, Kalle Komissarov ja Mihkel Tüür Pärnu raamatukogu arhitektuurse terviklahenduse eest;

* Asko Kase aasta filmi «Detsembrikuumus» eest;

* Peep Lassmann Juhtrolli eest Eesti muusikaelu ja muusikahariduse edendamisel ning särava interpreeditegevuse eest;

* projekt «Tagasi Vargamäele» Tõe ja õiguse otsimise eest - julguse ja hingega;

* Eesti Pärimusmuusika Keskus Pärimusmuusika Aida missioonikindla ja tulemusrikka avahooaja eest;

* Raul Rebane olümpiavõitja Gerd Kanteri taustajõudude pikaajalise tulemusliku juhtimise eest.

Lisaks nn. suurtele, Eesti Kultuurkapitali aastapreemiatele, anti laupäevasel tseremoonial välja 30 sihtkapitalide aastapreemiat: arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad said Peep Jänes Raudna Põhikooli spordihoone – ajaloolise ringtalli ja tänapäevase spordihoone meisterliku ühendamise eest, Mari Hammer, Tiiu Lõhmus, Helve Ilves ja Villu Kadakas Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone kõiki ajaloo etappe respekteeriva põhjaliku restaureerimistöö eest, arhitektuuribüroo Laika, Belka & Strelka kestva loomingulise kõrgvormi eest inimsõbraliku ruumi loomisel, Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke ja Ingrid Ruudi maju ja riigipiire ületava arhitektuurinägemise ehk Eesti ekspositsiooni «Gaasitoru» eest Veneetsia 11. arhitektuuribiennaalil, Salto AB Tartu Kesklinna Kooli juurdeehituse kui iseseisvat väärtust loova uuendusliku ruumistruktuuri kavandamise eest.

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali suurima aastapreemia, 80 000-kroonise elutööpreemia sai Peep Puks. Parima taustajõu preemia sai Armin Altorf, missioonipreemia Ly Pulk, debüüdiauhinna mängufilmi «Taarka» eest Ain Mäeots, preemia parima mängufilmi «Mina olin siin» eest sai Rene Vilbre, parima animafilmi preemia said Priit Pärn ja Olga Pärn filmi «Elu ilma Gabriella Ferrita» eest, film «Aja meistrid» tõi parima dokumentaalfilmi preemia Mait Laasile.

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital andis välja ka mitterahalise metseenipreemia, mille sai Armin Karu isikliku panuse eest Eesti filmikunsti.

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad said Üllar Põvvat pikaajalise tulemusliku töö eest veemotospordi arendajana ning noorte veemotosportlaste juhendajana, Kalmer Musting pikaajalise tulemusliku töö eest käsipalli arendajana, käsipallurite arendajana ja suurima panustajana Põlva kujundamisse rahvusvaheliselt tunnustatud käsipallikeskuseks, Remigija Nazaroviene pikaajalise tulemusliku töö eest kergejõustiklaste juhendajana ja koondislaste Pekingi olümpiamängudeks ettevalmistajana, Mehis Kard pikaajalise tulemusliku töö eest erinevate spordialade arendajana ning Ülle Viinapuu pikaajalise tulemusliku töö eest suusaspordi arendajana.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad said Elin Kard Hobusepea ja Draakoni galerii juhtimis- ja kureerimistegevuse ning galerii ajalugu kajastava kataloogi koostamise eest, Reeli Kõiv ülevaatenäituse «Eerik Haamer: Kahel pool merd» kureerimise eest Kumus ja Tartu Kunstimuuseumis ning Eerik Haameri monograafia koostamise eest, Tõnis Saadoja personaalse mälu ja elukeskkonna vahelisi suhteid uuriva kontseptualistliku maalinäituse «Kodulinn Tallinn» eest ja Anu Juurak multimediaalse näitus-installatsiooni «Mis tunne on surra?» eest Linnagaleriis.

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad said Raimo Pullat rahvusvahelise aastaraamatu «Vana Tallinn» 20. juubeliköite koostamise ja väljaandmise eest, Sirje Osipov folklooriseltsi Hoiuspuu kõrgetasemelise esinemise eest folkloorifestivalil Baltica 2008 Leedus, Ene Pars näituse «Uuesti uus» korraldamise eest, Asta Tagel 13. käsitööpäevade korraldamise eest Põlvas, Teater Liblikapüüdja hingestatud kujundiloome eest 2008. aasta luulelavastustes, Janika Oras regilaululise kuulutamise, tuulutamise ja tähistamise asjus, Kuno Areng festivali «Ernesaks 100» korraldamise eest ning Hirvo Surva kui Revalia Kammermeeskoori peadirigent.

Kirjanduse ja näitekunsti sihtkapitalide aastapreemiad antakse välja kevadel, kirjanduse preemiad emakeelepäeval ja näitekunsti preemiad rahvusvahelisel teatripäeval.

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 2008. aasta 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 100 000 krooni, sihtkapitalide aastapreemiad on vahemikus 25 000 – 50 000 krooni. Audiovisuaalse kunsti sihtkapital annab välja ka ühe 80 000 krooni suuruse elutööpreemia ja ka mitterahalise metseenipreemia.

Eesti Kultuurkapitali ja sihtkapitalide aastapreemiate pidulik üleandmine toimus laupäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas, Viljandis. Regivärssidele toetuva tseremoonia lavastas Kalju Komissarov.

Eesti Televisioon näitab sündmuse salvestust teisipäeval, 13. jaanuaril kell 21.30.