Soome kunstnik muutis Punase Risti nõudmisel näituse reklaami

Heikki Ylöneni näituse plakat, mis pahandab Punast Risti. Foto: Viru Keskus

Soome kunstniku Heiki Ylöneni ja Punase Risti vaidlus punast värvi risti kasutamise üle lõppesid sellega, et pärast organisatsiooni Soome osakonna sekkumist lubas kunstnik need näituse reklaamist välja lõigata.

«Soome Punane Rist võttis ühendust selle näituse korraldajaga, talle selgitati pikalt ja rahulikult, mille vastu ta on eksinud,» ütles Eesti Punase Risti esinaine Riina Kabi Postimees.ee'le kella 15 paiku.

Ta lisas, et nende teada lõikab kunstnik praegu punase risti kujutisi välja ning seda, kas kunstnik sõna peab, lubas Punane Rist täna õhtul kontrollima minna.

Viru keskuses käis õhtupoolikul ka Postimehe fotograaf, kelle tehtud piltidelt on näha, et kunstnik on näituse reklaami põhjalikumalt ümber teinud. 

Täna teatas Punane Rist, et ei lepi soome kunstniku Heikki Ylöneni käitumisega, kes oma näituse reklaamiks olnud punast värvi ristide ülevõõpamise asemel joonistas neile raamid ümber ja kleepis plaastrid peale. Organisatsioon plaanis paluda politsei abi nende sümboli väärkasutuse lõpetamise kohta.

«Tegemist on Punase Risti sümboolika väärkasutamisega,» ütles Eesti Punase Risti esinaine Riina Kabi. «See, et plaastrid on peale kleebitud, ei võta ära sümbolit kui sellist,» lisas ta.

Tema sõnul on nad kunstniku tähelepanu sümboli väärkasutamisele juhtinud ja neil ei jää  muud üle, kui teha avaldus kaitseministeeriumile ja politseisse.

Soome kunstnik Heikki Ylönen kinnitas täna hommikul väljaandele, et tunnustab igati Punase Risti tegevust ega soovi nendega vaielda, kuid selle organisatsiooni Eesti haru tegevus jääb talle arusaamatuks ning ta nimetas seda ülereageerimiseks.

Kunstniku sõnul ei ole ta punast värvi risti kasutades eksinud seaduste vastu, sest tema juristi kinnitusel pole seda kaubamärki Eestis registreeritud ja seega võib seda  kasutada nii kunstinäituste kui ka raamatute kujundamisel.

«Mis asjast on punane rist kaubamärk? On olemas sellised asjad nagu Genfi konventsioonid ja need juristid ei tea neist midagi, kui räägivad kaubamärgist. See on absoluutselt väär lähenemine asjale,» kommenteeris Punase Risti juht kunstniku väidet.

Plaastrid peale ja raamid ümber

Reedel palus Punane Rist kunstnikul oma Viru keskuses asuv näitusereklaam üle värvida, kuid kunstnik seda ei teinud. «Läksin lähimasse apteeki ja ostsin plaastri ning tegin neli erinevat installatsiooni,» rääkis Ylönen.

Tema sõnul kannavad kunstiteosed nüüd nime «Healing Red Cross emotional virus» vastavalt siis I, II, III ja IV. «Tegin neile raamid ümber ja signeerisin ära, nii et nüüd on see kunst ja nad ei saa seda kuidagi puutuda,» kinnitas mees.

Kunstniku sõnul ei saa tema risti võrrelda Punase Risti sümboliga, sest see on tehtud märksa jämedamate joontega.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Aet Kuke sõnul tulevad piirangud punase risti kasutamise kohta seadustest.

«See, et seaduses pole punkti kunstiteoses kasutamisest, ei tähenda automaatselt seda, et antud tegevus lubatud oleks,» kinnitas pressiesindaja.

Punane Rist ei ole kaubamärk

Ta lisas, et punane rist ei ole kaubamärk, mistõttu kaubamärkidele kehtiv regulatsioon ei oma tähendust. «Punase ristiga on tegemist rahvusvaheliselt kaitstud sümboliga, mis on kaitstud 1949. aasta Genfi konventsioonide alusel. Antud mõtet kinnitab ka WIPO kodulehekülg tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni raames,» seisab ministeeriumi vastuses.

Mitmed riigid (nt Sinagpur) on ministeeriumi teatel selguse huvides üle korranud ka oma kaubamärgiseadustes, et punast risti ja muid rahvusvahelise õiguse alusel kaitstavaid sümboleid ei saa kasutada ega registreerida kaubamärkidena.

Punase risti puhul on tegu sümboliga, mis näitab kas relvajõudude meditsiinipersonali märgistust või Punase Risti liikumist ning keelatud on kasutada meelevaldselt nii embleemi kui nimetust.

Kaitseministeeriumi arvates on kunstnik embleemi kasutades eksinud seaduse vastu, kuna nii tema näitusel kui ka kunstnikul pole mingit seotust Punase Risti liikumisega.

«Arvestades, et tegemist on Soome Vabariigi kodanikuga, siis võib ta rikkuda ka samas asjas Soome seadusi ning nii Eesti kui Soome vabariigil võib tekkida tema suhtes pretensioone,» ütles ministeeriumi pressiesindaja.