Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl-Martin Sinijärv leidis, et aasta lõpus kirjandusele osaks saanud meediamüra tuletas ilmselt nii mõnelegi meelde raamatute olemasolu.
Sinijärv: olla nähtud ka lugejat
«Aasta vurises mööda kuidagi ebaharilikult kiiresti, isegi lumi pole jõudnud maha sadada. Nii et võib-olla ta alles kestab, vaatamata kalendrile,» sõnas Sinijärv aasta peale tagasi mõeldes.
«Aasta tagumises otsas sai kirjandus tavapärasest suurema meediamürina osaliseks, küllap tuli nii mõnelegi meelde, et olemas on raamatukogud ja järelikult ka raamatud ning veel järelikumalt nende raamatute kirjutajad. Olla nähtud ka lugejat, isegi mõlemat lugejat,» märkis ta.
«Tegelikult ongi üks paremaid asju mu mätta otsast vaadatuna nimelt see, et kirjutamisesse, kirjutajatesse ja kirjutatusse puutuv on surnud punktist üle saamas ning mitmed väärt algatused, mis kunstiväärtusliku teksti tootjate ja tarbijate elu inimväärsemaks muuta võivad, taas liikuma lükatud,» sõnas kirjanike liidu juht.
«Loodan, et uus aasta on arukas ning võtab endasse kõik hea, mida lahkesti pakutakse. Niisamuti usun, et kirjandusfestival HeadRead, mis oma kolmandal tegevusaastal juba vägagi väärika ja vaimuka kirjanduspeo ilme võttis, jätkab veelgi tegusamalt ja tõhusamalt ning kirjutab sujuva elegantsiga Tallinna ja Eesti nimed kirjandusilmas olulike toimumiskohtade lühikesse, ent sädelevasse nimistusse,» sõnas Sinijärv.
«Sedasorti suursündmused aitavad tekitada, hoida ja edendada arusaamist kirjandusest kui mitte just maailma kõige olulisemast asjast, siis ühest kõige paremast asjast, läbi mille oluliste asjadega suhestuda.»
«Selline väike ime, et meil on eestikeelsed inimesed, eestikeelne riik ja eestikeelne kirjandus - sellel ei saa ometi kustuda lasta. Tuleb leida parim viis vastastikku kasulik olemiseks, ühine keel on ju ammuilma leitud. Näidakem teda!» kutsus ta üles.