iDeal kampaania

Näitusel näeb erilisi ja imelisi mustreid

Trükikangas. 1977. Disainer Koidu Sirp

FOTO: Repro / Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 30. jaanuaril näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“, mis tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke.

Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. 1857. aastal asutatud vabriku arengut on käsitletud nii majandus- ja tööstus- kui ka arhitektuuriajaloo perspektiivist, kuid vähe on teada seal töötanud ja ajastuspetsiifiliselt anonüümseks jäänud, ent tugevalt siinse argiümbruse ilmet kujundanud tekstiilidisaineritest.

Trükikangas. 1977. Disainer Zoja Saltõkova (Pavlova)

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Suuremal osal eestlastest on olnud kokkupuude Kreenholmi kangastega rõivaste, voodipesu, rätikute või laudlinade kujul. Kes olid Kreenholmis 1960. aastatest need kunstnikud, kes määrasid trüki-, frotee- ja žakaarkanga kaudu siinse argikeskkonna ilme, ja mida Kreenholmis täpsemalt toodeti?

Näituse eesmärk on vabriku keskse väljundi, tekstiilitoodangu, sellega seotud tingimuste, võimaluste ja protsesside ning seda kujundanud kunstnike lähem tutvustamine.

Esimene kunstnike koosseis alustas Kreenholmis 1963. aastal, kui avati žakaarkanga valmistamisele keskendunud Georgi vabrik, mis lõi tugeva aluse mööblikanga tootmisele. 1967. aastal avatud viimistlusvabrikus alustati trükikangaste tootmisega ja professionaalsete kujundajate ring laienes.

Trükikanga kavand. 1986. Disainer Nadežda Hlestkova

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kui peamine kunstnike koolituskeskus ENSV-s oli riiklik kunstiinstituut (ERKI), siis enamik Kreenholmis tegutsenud kunstnikke olid hariduse saanud Moskvas, Peterburis, Ivanovos ja mujal. Nii segunesid Kreenholmi kangastes tehniliste võimaluste kõrval mõjuteguritena mitmed kultuurilistest ja esteetilistest eelistustest ning traditsioonidest kantud eripärad.

Näitusel tuuakse vaatajani Kreenholmis toodetud kangaste kujunduste haruldaselt lai spekter ja tutvustatakse seeläbi lähemalt tööstuskunstniku positsiooni ning tekstiilide disainimisega 1960. aastate algusest tegelenud kunstnikke nagu Irina Ševtšuk, Šamil Alijev, Koidu Sirp, Maasike Maasik, Boriss Uvarov, Nadežda Hlestkova, Tamara Barbarina, Natalja Kapajeva, Jelena Jupatova ja paljud teised.

Kreenholmi kui nähtuse erinevad aspektid, selle kunagine totaalsus ja paratamatu hääbumine on kõnetanud ning kujunenud oluliseks lähtepunktiks mitmetele tänastele kunstnikele. Ka käesolevale näitusele on kaasatud kaasaegse kunsti teoseid – 2009. aastast pärinevad Eleonore de Montesquiou Kreenholmi arhiivimaterjalidele toetuv videojutustus „Vabrik“ ja Marge Monko videotöö „Nora õed“, aga ka Andres Toltsi ja Signe Kivi loomingut.

Žakaarkangas. 1979-82 Disainer Tamara Barbarina.

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Näitus valmis möödunud aasta keskpaigaks Narva Muuseumis ning on kohandatud ja täiendatud ETDM-i tarbeks, muuhulgas tänu värskelt leitud materjalile, mis on aidanud tuvastada senisest enamate kangakujunduste autoreid.

Eksponeeritud on rohkelt kangaste näidiseid, kuid seejuures siiski vaid väike valik Kreenholmi toodangust läbi aastate. Külastajaid oodatakse täiendama näitust ja muuseumi kogusid, tuues või saates säilinud isiklikku fotomaterjali Kreenholmi kangaste kasutamisest. Kuna Kreenholmi varasemast toodangust on säilinud vaid miniatuursed näited, on eriti oodatud 1960.–1970. aastatel toodetud kangad.

Žakaarkangas. 1966. Disainer Miralda Pajumaa

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Žakaarkangas. 1981-1984. Disainer Nadežda Štšerbakova

FOTO: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

  • Näitus on valminud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning Narva Muuseumi koostöös ning põhineb peamiselt Narva Muuseumi kogudel.
  • Kuraatorid: Helen Adamson ja Kai Lobjakas
  • Kujundaja: Kristi Paap
  • Graafiline disain: Sandra Sirp
  • Näitus on avatud 24. maini 2020.
Tagasi üles